Konkurentsiamet: kellegi eelistamine LNG-terminalis oleks problemaatiline
Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ütles, et LNG-ujuvterminali kasutustingimused võivad juba lähipäevil avalikkuse ette jõuda. Aga nendes pole veel sõnagi Eesti ja Soome ettevõtete eristaatuse kohta. Eesti ja Soome ettevõtete eelistamine, milles leppisid kokku kahe riigi ministrid, võib vajada seadusemuudatust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles teisipäeval Vikerraadios, et LNG-terminali kasutustingimuste dokument on saadetud Eesti ja Soome regulaatoritele ülevaatamiseks. Kui kaugel tööga ollakse?
Konkurentsiamet sai need Soome LNG-terminali reeglid 4. oktoobril. Nüüd me oleme need tingimused läbi vaadanud, oleme ka omapoolsed ettepanekud teinud ja nendest ka Soome regulaatorit teavitanud. Meie oleksime valmis need tingimused panema nüüd avalikule konsultatsioonile.
Kas konkurentsiametid ei saa neile tingimustele siis päris niisama templit peale lüüa? Et Eestis ja Soomes tuleb neid enne avalikult arutada?
Absoluutselt. Konsultatsiooni mõte ongi ju selles, et turuosalised saaksid nende suhtes arvamust avaldada.
Millal see konsultatsioon võiks alata?
Meie oleksime valmis seda üsna pea tegema. Oma maja sees oleme mõelnud, et see võiks toimuda, kas selle nädala lõpus või uue nädala alguses. Aga seda me peaksime veel kooskõlastama Soome regulaatoriga.
Sest tegelikult terminali operaator on ju Soome ettevõte ja tegelikult peaks ta need tingimused esitama üksnes Soome regulaatorile. Ja Soome regulaator, näidates üles head tahet on need tingimused saatnud ka Eesti regulaatorile.
Juhul, kui see laev oleks Eestis, kas siis oleks Eesti-poolne kooskõlastus kohustuslik?
Jah. Hästi oluline on see teadmine, et terminalilaev läheb Soome. See tähendab, et laeva osas kohaldub ka Soome õigus. Mis tähendab, et kui mõni Eesti ettevõte terminali teenust kasutab ja tal tekib mõni kaebamist väärt juhtum, näiteks terminalihalduri või reeglite osas, siis seda lahendab Soome regulaator. Kui laev oleks Eesti poole peal, alles siis oleks tegevus Eesti jurisdiktsiooni all.
Kas need reeglid, mis saadeti teile 4. oktoobril, vastavad põhimõtteliselt ka Eesti regulatsioonile?
Jah. Tegemist ei ole sellise valdkonnaga, kus järsku kirjutatakse täitsa uued reeglid. Tegelikult on need terminalid toiminud ju ka varem. Küll aga, nagu ma ütlesin, kohaldub seal Soome õigus. Mis minu jaoks tekitab see kohe õigusliku riski ka Eesti ettevõtjatele. Aga üldjuhul ei näe ma neis reeglites vastuolu Eesti õigusega.
Esmaspäeval leppisid Eesti ja Soome majandusministrid kokku, et terminali kasutamisel antakse eelisõigus just Eesti ja Soome ettevõtetele. Minu teada ka terminalid toimivad Euroopa Liidu vaba turu tingimustes. Kas konkurentsireeglid lubavad taolist eelist teha?
Ma vastaks esmalt nii, et tänastes tingimustes, nii nagu nad meile on esitatud, eeliseid kellelegi sisse kirjutatud ei ole.
Mis puudutab seda, et me näeme ette sellist osade ettevõtjate eelistamist, siis ma ise arvan, et konkurentsiõiguse aga ka Euroopa Liidu siseturu reeglite vaates oleks selline eelistamine, tegelikult ka turu piiramine pigem problemaatiline.
Samas tuleb möönda, et näiteks Leedu Klaipeda terminalis on ju Leedu seadusandja seadusega ette näinud, et tuleb eelistada teatud tüüpi ettevõtjaid. Ma ei näe iseenesest otsest vastuolu olukorras, kus ka Eesti seadusandja otsustaks, kas varustuskindluse või üldise avaliku huvi või mingi konstitutsioonilise õiguse või printsiibi kaitseks kellegi eelistamise.
Aga veel kord ma toonitan seda nüanssi, et täna on kogu süsteem ikkagi nii üles ehitatud, et see terminal on Soome terminal ja sellele kohaldub Soome jurisdiktsioon. Ehk tegelikult, kui meil seaduse tasemel selline eelistamine kehtestada, siis kehtiks see ainult Eestis. Ja laev täna Eestisse ei tule. Ja minule ei ole teada, et Soome seadusandja oleks mingisuguse sellise eelistuse Soome seadustesse kirjutanud. Aga ei ole võimatu, et see veel kokku lepitakse.
Ma saan aru, eks siin on ka väike ajaline nihe. Ehk teile saadeti üks dokument tutvumiseks ja siis leppisid ministrid kokku, et teeme sellise eelise. Ehk kes teab, kas meil on mõtet seda dokumenti avalikus konsultatsioonis arutada, kui ees võivad oodata veel suured muutused.
Ma arvan, et paralleelselt võiks käia mõlemad protsessid. Turuosalised pole ju ainult Soome ettevõtjad, vaid ka Eesti ettevõtjad, kes siiski loodavad saada juurdepääsu sellele terminalile. Ja ma arvan, see oleks just see koht, kus nad peaksid oma mõtteid väljendama.
Toimetaja: Aleksander Krjukov