Mitmed lääneriikide poliitikut on hoiatanud, et Putinit ei tohiks liigselt nurka suruda, sest ta võib teha siis midagi mõtlematut ja ootamatut, näiteks vajutada tuumanuppu.

Marran näeb seda vastupidiselt. "Ma ütleksin, et parem on näha teda nurgas kui olukorras, kus tal on rohkem võimalusi läänega tegeleda. Ma arvan, et see on see, mida ta loodab. Ma laseks tal nurka jääda," ütles Marran.

Ka USA on suhtunud Ukrainale relvade saatmisesse ettevaatusega, et mitte Kremlit liialt provotseerida. Näiteks on USA keeldunud saatmast Ukrainale kaugmaa rakette, kartes, et neid võidakse kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaa territooriumil ja sõja eskaleerimiseks.

"Ma arvan, et Lääs peaks kuidagi üle saama sellest enesepiirangust, et me peaksime piirama relvasüsteemide või laskemoona 80 kilomeetri või 40 kilomeetriga. Pange tähele, et neidsamu Ukrainasse saadetud NATO relvi testitakse praegu sõjas. Seega on meil ka omakasu aspekt selles, et anda Ukrainale, mida nad küsivad. Kuid ma olen veendunud, et lõpuks jõuame nendest piirangutest eemale. Oleme ju valgusaastate kaugusel sellest, kus olime 24. veebruaril," kommenteeris Marran.

Seda, et Putin võiks kasutada taktikalist tuumarelva Marran ei karda. "Esiteks olen üsna kindel, et kõik suuremad luureteenistused jälgivad olukorda Venemaal tuumalõhkepeade ladude ümber. Teiseks on NATO tuumapositsioon valmis selle stsenaariumiga toime tulema. Kolmandaks, ma ütleksin, et isegi Hiinal ja Indial on vähemalt retooriliselt üsna karm vastus juhuks, kui Venemaa tuumapommi kasutab. Putin riskiks sellega, et ta kaotab oma ainsad sõbrad," rääkis Marran.

Marran hoiatab, et Ukrainale rahuläbirääkimiste laua taha suunamine omab strateegiliselt vastupidist efekti. "Meie kui luureteenistuste ülesanne on anda meie riigi juhtkonnale õigeid teabehinnanguid. Ja meie hinnang on, et me ei peaks Ukrainat läbirääkimistele suruma, sest see saadab Putinile sõnumi, et asjad lähevad tema soovitud suunas ja ta hakkab "vorsti viilutama"," lausus Marran.

Marran rääkis, et mobilisatsiooni käigus saadud toorest elavjõudu sõja hakklihamasinasse suunates võib Putin lahinguid pikendada, kuid see viitab suurtele raskustele.

"Me ei tohiks alahinnata venelaste võimet suruda peale, kui teised juba alla annavad. Esimesed ajateenijad, kes sõjatsooni saabuvad või on juba saabunud, on ukrainlaste jaoks lihtsaimad sihtmärgid, kuid tõenäoliselt on see omamoodi darvinistlik sündmuste tsükkel. Need, kes esimestel kuudel ellu jäävad, õpivad seda tööd tegema ja neist saavad paremad sõdurid," rääkis Marran.