Kolonel: Ukraina on algusest peale näidanud arvatust võimsamat õhukaitset
Ukraina relvajõud on Venemaa täiemahulise invasiooni algusest alates näidanud võimsamat õhukaitset kui võis eeldada, ütles kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Mart Vendla ETV saates "Ukraina stuudio".
Vene väed tulistasid esmaspäeval Ukraina pihta üle 80 raketi, millest pooled lasi Ukraina õhutõrje alla. Kolonel Vendla sõnul annab see kinnitust, et Ukraina õhukaitse on hea.
"Ukraina on tegelikult sõja algusest saadik näidanud oluliselt võimsamat õhukaitsesüsteemi kui oleks võinud eeldada, sest teadupärast esimeses faasis üritatakse viia nulli vastase õhukaitsesüsteemid selleks, et see tagaks manöövrivõimaluse. See ei ole venelastel õnnestunud. See ei õnnestunud neil esimese kahe nädala jooksul ja hiljem on olukord Venemaa jaoks ainult halvenenud seetõttu, et Ukraina on saanud rohkesti reaalaja informatsiooni peale, kustkohast rünnatakse parasjagu. See võimaldab tal oma ressurssi selle rünnaku vastu väga hästi juhtida," selgitas Vendla.
Tema sõnul on Ukrainal oma keskmaa- ja kaugmaa õhutõrje S-300 endiselt toimiv ning liitlased annavad juurde oma süsteeme.
"Ameeriklased annavad juurde oma NASAMS-id, sakslased on juba andnud IRIS-T-d, juttu on ka sellest, et hispaanlaste Hawkid võidakse tuua süsteemi juurde, Stingeritest ja väiksematest ma ei räägigi, sellest, mis on õlalt lastav," loetles ta.
Vendla sõnul lastakse suur osa tiibrakettidest alla just väiksemate õhutõrjerelvadega.
"Nii kurioosne kui see ka on, siis suur osa tiibrakettidest lastakse alla õla pealt. Tiibraketid ei saa üldise õhukaitse mulli sees vabalt liigelda, sest nad on radaritelt avastatavad ja rakettidega lastavad, seetõttu nad otsivad madalamaid kohti, kust minna varjatult sihtmärgile lähedale. Kui seda on võimalik geograafiliselt enam-vähem ära määratleda, kus on need võimalikud koridorid, siis nad tulevad väga madalalt ja neid on võimalik lasta suhteliselt odavate riistadega alla," selgitas kolonel.
"(Õhutõrje) juhtimissüsteemid on mitmetahulised, sest seal on radarisüsteemid, erinevad luuresensorid ja viimane võib olla teatud relvade puhul justnimelt visuaalne," lisas ta.
Hersoni juures Ukraina suurt läbilööki pole praegu näha
Kui laupäeval ringlesid Vene allikate põhjal sotsiaalmeedias jutud, et Ukraina väed on intensiivistanud Hersoni juures vastupealetungi, siis tegelikult Vendla sõnul praegu seda näha pole.
"Suures osas on tegu suurtükiväeduelliga. Üritatakse murda n-ö kaitses oleva Vene Föderatsiooni vägede tulevahendeid. See on tavaliselt indikatsioon võimalikule pealetungile. Aga esialgu, kui numbrilised suhtarvud ei ole veel ründaja jaoks piisavalt soodsalt, siis võib eeldada, et Ukraina sõdib targalt nagu on siiani teinud, et ta ei saada oma inimesi lihtsalt niisama surma, vaid nad otsivad momenti, millal tekib soodus vägede tasakaal ja siis kasutavad selle momendi ära," rääkis Vendla.
"Nii et hetkel ei ole näha, et tekiks suuremastaabiline läbilöök, aga nende tingimuste ilmnemisel see ilmselt juhtub," lisas ta.
Kõige positiivsem moment Ukraina jaoks ja kõige kriitilisem ühtlasi Venemaa jaoks on Vendla hinnangul praegu aeg ehk sõja venimine pikaks.
"Juba kogu Ukraina-kampaania alused Venemaa poolt vaadatuna olid paika pandud esimese kahe nädala jooksul. Lootus, et konflikt lõpeb esimese kahe nädala jooksul, enamus aurust oli pandud sinna. Kuna see ei täitunud ja sõjast on saanud 230+ päeva, siis iga päevaga jääb Venemaa nõrgemaks, isoleeritumaks ja iga päevaga saab Ukraina liitlastelt tuge, abi, treeningut, kõike muud juurde. Strateegiline initsiatiiv on juba päris tükk aega Ukraina käes," selgitas kolonel.
Vene sõdurite koondamine Valgevenesse on Ukrainale ohtlik
Vendla rääkis saates, et kuigi praegu pole näha, et Venemaa suudaks Valgevenesse koondatud vägede pealt sõjas uut rindejoont luua, on see Ukraina jaoks siiski ohtlik.
"Me näeme, kuidas Valgevene, olles Vene Föderatsiooniga -nö liitriigis, peab toetama Vene Föderatsiooni tegemisi. Valgevenel on õnnestunud pikalt vältida otsest sõtta minekut. Ka praeguse teadaoleva info kohaselt pole endiselt Valgevenesse koondatud suuremat sort kontingenti, mida saaks sealt kasutada uue rinde avamisel. Pigem on pilt selline, et logistika ja varustus ja tehnika viiakse Venemaa Ukraina rinde suunas välja ja personal, kes kohale tuuakse, neile tehakse mingi väljaõpe, aga päris üksuste moodustamist näha pole praegu," rääkis ta.
"Samas on tegu olulise suunaga, sest praegu Ukraina pingutus on selgelt lõunas ja idas ja igasugune uue rinde avamine põhja suunast on Ukrainale ohtlik, sest ta peab siduma osa vägesid ära ja tooma n-ö valvesse," lisas Vendla.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Urmas Vaino