Banerji rääkis Reutersile antud intervjuus, et käesoleva aasta lõpuks võib Ukraina elanikest 25 protsenti elada vaesuses ning tuleva aasta lõpuks võib nende hulk kasvada 55 protsendini. Enne sõda oli tema sõnul Ukrainas vaesuse määr kaks protsenti.

Ametnik ütles, et Venemaa rünnakud rindejoontest eemale Ukraina linnade tsiviiltaristu pihta muudavad Ukraina majanduse kehva olukorra veel keerulisemaks.

Banerji sõnul näitab Ukraina kiirus pommitamiste tagajärjel rivist löödud energiaühenduse taastamisel sõjaaja süsteemi tõhusust, kuid Venemaa taktikamuutus on riske kasvatanud.

Banerji tõdes, et talv on saabumas ning kui Ukraina ei suuda elumaju selleks ajaks parandada, siis on ootamas uus riigi sees ümberasunud inimeste migratsioonilaine.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles sel nädalal rahvusvahelistele toetajatele, et riik vajab 55 miljardit dollarit: 38 miljardit järgmise aasta prognoositava riigieelarve defitsiidi katmiseks ning 17 miljardit kriitilise taristu, sealhulgas koolide, elumajade ja energiataristu ülesehitamiseks. Samuti on Ukraina ametnikud öelnud, et vajavad püsivat rahalist abi valitsuse töös hoidmiseks ning taastamistöödeks.

Banerji ütles Reutersile, et vastused Zelenski palvele on olnud julgustavad. "Enamik riike viitasid, et nad toetavad Ukrainat järgmisel aastal rahaliselt, seega see on väga positiivne tulemus," ütles ta.