Miller märkis, et varustuskindluse seisukohast pole vahet, kas LNG taasgaasistamisalus on Soomes või Eestis, kuid seda eeldusel, et Inkoo kai saab tõesti plaanitud ajaks valmis, talv tuleb pehme ja Inkoo jääolud võimaldavad laevaliiklust.

"Kui aga Inkoo hilineb, peaks soomlaste endi huvides olema, et võimalusel juba Paldiskis esimesed LNG laadungid vastu võtta. Kolme nädalaga jõuaks importida 2,5 TWh gaasi, mis võib otsustada, kas Soomes elektrikatkestus talvel tuleb või mitte. Võrdluseks Läti gaasihoidla, kus Baltikumi ja Soome varud asuvad, on hetkel kokku 13 TWh ehk 54 protsenti täis. Eleringi sõnul tuleks piiratud elektritootmise juures ka Eestis paaritunnisteks elektrikatkestusteks end tarbijatel valmis seada," kirjutas Miller Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Samal ajal hoiatab Saksamaa elektrikatkestuste eest ja Suurbritannial on viimase seitsme aasta väikseim reservvõimekus.

Mõned teadlased ootavad tänavu Euroopas tavalisest veidi soojemat talve. Hiinas võib aga saabuv talv tulla külm, mille puhul ostaks ka nemad maailaturult LNG-d ja see võib hinna üles viia. "Tänavu on hiinlased seda soetanud tavapärasest vähem. Küll on Euroopa gaasihoidlad saavutanud keskmise täituvuse 91 protsenti," märkis Miller.

Milleri sõnul teenib Venemaa fossiilkütuste ekspordiga endiselt tohutuid summasid ning Venemaa maagaas liigub ka veeldatud kujul Euroopasse.

"Venemaa on Katari, Austraalia ja USA järel maailma suuruselt neljas LNG eksportöör ja viinud ligi 80 protsenti tänavu toodetud LNG-st Euroopa ja Aasia riikidesse, kes moel või teisel Venemaale seadnud karistusmeetmed. Prognooside järgi püstitab Venemaa veeldatud maagaasi ekspordiga tänavu rekordi. Mullusega võrreldes on Venemaalt rohkem LNG-d ostnud näiteks Hispaania, Belgia ja Prantsusmaa. Maagaasi tarned Ukraina kaudu veel toimivad," kirjutas Miller.