"Mina olen selle koolkonna esindaja, et eelarve peab olema tegevuspõhine," ütles Akkermann "Terevisioonis" antud intervjuus, lisades selgituseks, et siis saab arutada, kui palju pannakse raha näiteks üldharidusse, kui palju kõrgharidusse, kui palju meditsiini, sotsiaalhoolekandesse.

"See on see tase, mida riigikogus võiks arutada teemade kaupa. Teine variant on, et arutatakse, kui mitu inimest on tööl, kui palju keegi palka saab, kui palju ostetakse pastakaid, kas kontoriruumid ehitatakse või renditakse. See ei ole riigikogu tase tegelikult. See arutelu tuleb jätta kuskile operatiivjuhtimise tasandile," rääkis Akkermann.

Akkermann, kes intervjuu jooksul mitu korda rõhutas, et on äsja riigikogus esimese lugemise läbinud eelarve läbi lugenud ja saab sellest aru, ei nõustunud saatejuhi väitega, et praeguses eelarves on detailsed kulud väga peidetud ja inimesed ei saa aru, kuhu midagi kulub.

"Teatud üldistusastmeni tuleb ikkagi riigikogus arutada. Me ei saa üksikute pastapliiatsite üle riigikogus arutada. Kindlasti on arenguruumi veel ka tegevuspõhisel rahastamisel või selle finantssüsteemi juurutamisel, et eelarve oleks lihtsalt loetav ja lihtsalt arusaadav. Aga viimase kolme aastaga on rahandusministeeriumi eelarve koostajad ka pika sammu edasi astunud ja kindlasti saab veel edasi astuda," rääkis vastne minister.

Akkermann on enda sõnul ka konservatiivsema eelarvepoliitika pooldaja. Praegune 2,6-protsendine eelarvedefitsiit on tema sõnul kõige alumise piiri peal, kolm protsenti on põhimõtteliselt lubatud. Samas tuleb Akkermanni sõnul tänavuse eelarve puhul arvestada erandlikke olusid, eelkõige tuhande kilomeetri kaugusel käivat sõda, mis tingib suurema panustamise riigikaitse kuludesse. Samuti tõi ta välja sõja tõttu kerkinud energiahinnad, mistõttu on suur kulu eelarves ka energiatoetused.

Kui Akkermann peaks jätkama rahandusministrina ka pärast kevadisi parlamendivalimisi, siis ületuleva aasta eelarvet koostades püüaks ta tulusid suurendada. Kuna inflatsioon jääb, küll senisest mõõdukamana, siis selle tõttu maksutulud suurenevad, siis aga peabki ministri sõnul vaatama, kui palju kulusid järele tõsta ja kui palju laenukoormust vähendada.

Eelmine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas teisipäeval, et astub ametist tagasi ja lahkub ka poliitikast. Samal õhtul tegi Reformierakond teatavaks Annely Akkermanni kandidatuuri ministrikohale. Kolmapäeva hommikul nimetas president Alar Karis Akkermanni uueks rahandusministriks.