Postimehe Eesti uudiste juht Georgi Beltadze ütles reedel Postimehe saates, et Mihkelsoni teema jõudis toimetuseni detsembri keskpaigas, mil peatoimetaja oli Marti Aavik, ning toona olevat keelatud selle looga tegeleda.

Aavik rääkis ERR-ile, et info jõudis Postimehe toimetuseni anonüümselt, e-kirjaga saadetud väljavõtetena laste hooldusõigusvaidluse kinniseks kuulutatud kohtuotsusest. Postimehe toimetus omakorda võttis ühendust Marko Mihkelsoni ja pildistatud laste emaga ning pildistatud laste isa advokaadi Maria Mägi-Rohtmetsaga.

Osapooled rääkisid teineteisest erinevat juttu, ütles Aavik. Mihkelson ja laste ema rääkis, et kaebus on osa pikemast hooldusõigusvaidlusest ja mainitud vaidlusalused pildid on osa mänguhoos tehtud piltide seeriast, ütles Aavik. Teine pool rääkis Aaviku sõnul, et pildid olid kohutavad.

Postimehel pilte näha ei õnnestunud, sest Mihkelson ja laste ema olid pildid kohtu otsuse kohaselt ära kustutanud, ütles Aavik. Ka teiselt poolelt pilte näha saada ei õnnestunud. "Ei olnud võimalik hinnata, milline versioon on eluliselt usutav," märkis Aavik.

"Kui üks pool kirjeldab elulist juhtumit, kuidas ema müras lastega ja ühel pildil kogemata midagi paistis, ei ole meil võimalik eemalseisjatena, ilma neid pilte nägemata, olla veendunud, et me saame teha kuidagi kvaliteetsemaid järeldusi, kui on teinud politsei ja prokuratuur," ütles Aavik.

Postimees ei olnud esimene meediamaja, millesse teemat lekitati või pakuti. Ka sellest lähtuvalt oldi Postimehes ettevaatlik – kui teised meediamajad olid otsustanud asja mitte kajastada, samuti ei olnud kriminaalmenetlust algatanud politsei või prokuratuur, tekkis Aaviku sõnul küsimus, mida on neil juurde anda.

Samuti ütles Aavik, et jutt nagu Marko Mihkelsoni lugu tuli avaldada, sest muidu oleks kõrge poliitik šantažeeritav, on jama. "Materjal oli Eesti riigiasutustele teada. Šantaažimoment oli küsitav. Kõrgetele riigiasutustele oli Mihkelsoni teema teada," rääkis Aavik.

Küsimus oli, millist kasu või kahju võiks loo avaldamine tuua ja kellele. Ajakirjanduseetika ütleb, et laste hooldusõiguste vaidluseid üldiselt ei kajastata. Samuti kaalus Postimees laste huve. "Arutasime seda kõigi asjasse puutunud ajakirjanikega, seda kasu oli raske näha. Aga kahju oli kohene ja ilmne," märkis Aavik.

Lisaks ei olnud toona laste isa advokaat Maria Mägi-Rohtmets valmis oma nime ja näoga rääkima. "Küsimus oli, kas meil oli see lugu olemas. Minu hinnang oli, et meil seda lugu ei ole. Oli kas liha luudele juurde vaja või jätta see avaldamata. Ja samadele järeldustele on Eestis jõudnud ka teised toimetused. Üsna sarnastel põhjustel," ütles Aavik.

"Need, kellele seda varem ei ole lekitatud, on selle saanud viimastel nädalatel ja on teinud sarnased otsused. Kui kohus on otsustanud, et kuritegu ei ole, samamoodi politsei, erinevad spetsialistid, siis ajakirjanik peab endalt küsima, mis on tema lisateadmine, et minna väitma vastupidist," sõnas Aavik.

Aavik lisas, et Postimehe toimetuse toonane otsus teema avaldamata jätta oli kollegiaalne ja ta midagi isikliku otsusena avaldamata ei jätnud. "Implitsiitne süüdistus seoses millegi kalevi alla lükkamisega solvab mind väga," märkis Aavik.

Kas ta ka praegu oleks Mihkelsoni loo jätnud avaldamata, Aavik täie kindlusega öelda ei osanud. "Igas uues olukorras tuleb kõike uuesti kaaluda. Ma ei ole täna selles rollis. Aga alati tuleb hinnata andmete piisavust. Kas sa üldse saad teha mingeid järeldusi," rääkis Aavik.

"Hetkel lugedes neid lugusid, ma ei ole väga palju targemaks saanud," ütles Aavik. "Materjali vaadates, ainus erinevus on, et laste isa advokaat on loos sees oma nime ja näoga."

Neljapäeval kirjutasid Postimees ja Delfi, kuidas riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson on teinud kohatuid pilte oma abikaasa lastest. Mihkelsoni sõnul on skandaali taga hooldusõiguse vaidlus laste ema ja isa vahel.