HS: Soome PISA-testide tulemuste langus võib olla tingitud nutiseadmetest

Tühi klassiruum
Tühi klassiruum Autor/allikas: Victor Björkund/Creative Commons

Helsingin Sanomates avaldati pikk ülevaade Soome PISA-testi tulemuste langusest lugemisoskuse, matemaatika ning loodusainete kategoorias. Muutus toimus põhiliselt aastatel 2006–2010. Osa haridusteadlaste arvates on see tingitud nutiseadmete ja interneti suuremast levikust, mis konkureerivad lugemisega.

PISA-testide järgi on Soome haridussüsteem üks maailma parimaid. Samas toob Helsingin Sanomat välja, et parim tulemus saavutati 2006. aastal ning sest saati on tulemused pidevalt kehvemaks läinud.

PISA-testidega uuritakse põhikooli lõpetavate või äsja põhikooli lõpetanud 15-aastaste noorte lugemisoskust ning teadmisi ja oskuseid matemaatikas ning loodusainetes.

Noori hinnatakse iga kolme aasta tagant.

Seejuures matemaatikas ning loodusteadustes on tulemused kehvemad kõikide gruppide seas, sh langenud on isegi parimate tulemuste tase.

Lehe hinnangul võib väita, et kui 2006. aastal testitud noored olid keskmiselt üheksanda klassi õpilaste tasemel, siis 2018. aastal kaheksandike tasemel.

Viimane PISA-testi voor tehti sel aastal ning tõenäoliselt ei ole trend paranenud, hindab leht. Tulemused selguvad järgmise aasta detsembris.

Peale PISA on tulemuste halvemaks muutumist näha olnud ka teistes Soomes tehtud testides.

Helsingi Ülikooli teadlased tegid Vantaas 2010. aastal oskuste testi, kus analüüsiti nii õpilaste matemaatilist ja verbaalset arutluskäiku kui ka teadmisi ajaloost.

Tollal testitud üheksandike tulemused olid igal alal selgelt nõrgemad kui 2004. aastal, mil eelmine kord samu asja testiti.

Samuti näitas oskuste langust Soome üleriikliku Hariduse Hindamiskeskuse vastav hindamine, millest selgus oskuste languse peatumine.

Leht rõhutab, et testide kohaselt on oskuste halvenemine peatunud, kuid viimati mõõdetud oskused on siiski halvemad kui 21. sajandi alguses.

Oskuste halvenemise põhjus pole teada, kuid neid võib olla mitu

Tõenäoliselt ei ole teadlaste hinnangul õpikriisil ainult üks põhjus, vaid mitu põhjust. Helsingin Sanomat rõhutab, et keskmise tulemuse halvenemises ei saa süüdi olla ka immigratsioon, kuna testitulemused on üldiselt kehvemad kõigil.

Soome PISA-uuringu riikliku teadusdirektori Arto Ahoneni sõnul on Soomes immigrantide järeltulijad vaid viis-kuus protsenti õpilastest.

Testitulemuste halvemaks muutumine tulenes pigem laiemast trendist, mille mõju hakkas avalduma aastatel 2006 kuni 2010.

Leht rõhutab, et sel ajal hakkas kiiresti kasvama interneti ning sotsiaalmeedia kasutamine ning need hakkasid noorte jaoks infoallikana võistlema, ütles Tampere Ülikooli haridusteaduste professor Mari-Pauliina Vainikainen.

Vainikainen toob välja, et olukorras, kus info on internetis laialdaselt saadaval, võivad lapsed ja noored küsida, miks koolist saadavat infot vaja on.

Ka Soome haridusteadlane Pasi Sahlberg omistab osa muudatusest nutiseadmetele. Praegu Austraalia Southern Crossi professorina töötav Sahlberg tuletab meelde, et õpilaste testitulemused on üldiselt kehvemaks läinud mitmes tööstusriigis, mitte ainult Soomes.

Kõiki neid riike ilmestab digitaalsete seadmete revolutsioon.

Sahlbergi sõnul on tõenäoline, kuid raske on kontrollida, et digiseadmete ja eriti nutitelefonide kasutamine on vähendanud enamiku noorte õppimisvõimet ning muutnud suhtumist õppimisse laiemalt.

Leht toob välja, et digiseadmete suurem levik võib selgitada ka asjaolu, miks PISA-testides on oma kohti kaotanud eelkõige poisid.

Poiste testitulemused on erinevalt tüdrukutest rohkem polariseeritud. Kui varem oli poiste seas rohkem keskmikke, siis nüüd on poisid pigem ainult kas nõrgemad või testitulemuste tipus, ütles Ahonen.

Samuti toob Ahonen välja, et hääbumas on vabal ajal lugemisharjumus. See mõjutab samuti rohkem poisse kui tüdrukuid, kuna digisisu konkureerib lugemisega.

Sarnased trendid on näha ka Austraalias ja Kanadas.

Ka õpetamismeetodite muutus ja poiste vähesem motivatsioon on tegurid

Soome riikliku hindamiskeskuse Karvi juhtivekspert Jari Metsämuuronen on matemaatikaoskuste vähenemise puhul spekuleerinud, et põhjus võib olla õpetamise muutuses.

Kuna rohkem on pandud rõhku info otsimisele, mitte selle päheõppimisele.

Metsämuuronen arutles, et madalamate tulemustega õpilastel võis tekkida arusaam, et matemaatikas ei pea enam valemeid pähe õppima ning seetõttu muutus ka lihtsamate testülesannete täitmine aeglasemaks ning raskemaks.

Artikli lõpus tuuakse välja, et kuna Soome koolisüsteem on ühtlasema kvaliteediga kui teistes riikides, mõjutab testitulemusi vähem laste perekondlik taust.

Viimasel PISA oskuste testimisel selgus aga, et ainult põhikoolihariduse omandanud vanemate laste koolitulemused on drastiliselt kehvemaks muutunud ning perekondliku tausta tähtsus näis olevat suurenenud.

Samas kärbiti Soomes eriharidusele mõeldud raha 2008. aasta finantskriisi ajal ning see võib osas omavalitsustes siiani mõju avaldada.

Lõpuks võib testitulemusi mõjutada ka testitavate motivatsioonipuudus. Erinevalt koolihinnetest ei mõjuta PISA-testis hea tulemuse saavutamine õpilase edasiõppimisvõimalusi kuidagimoodi.

Vainikaineni sõnul võib see selgitada just osa poiste kehvemaid testitulemusi, kuna poisid kipuvad keskmiselt kiiremini alla andma.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Helsingin Sanomat

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: