Reservväelaste arvamisega maakaitseüksustesse kahekordistatakse maakaitseüksuste võitlejate arv ning see saab olema järgmistel aastatel 20 000.

Maakaitseüksustega liidetakse need reservväelased, kel puudub sõjaaja ametikoht, kes on läbinud ajateenistuse pärast 1996. aastat ja kes vastavad kehtivatele tervisenõuetele, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Novembri lõpuni saab iga taoline reservväelane registreerida end vabatahtlikult veebiküljel kaitsevaeteenistus.ee ning vabatahtlikud saavad valida ise endale piirkonna. Peale novembri lõppemist hakkab kaitsevägi ise määrama reservväelasi piirkondadesse ja üksustesse. Sellega loodetakse valmis saada aasta lõpuks, ütles Herem.

Esimesed õppused toimuvad kaitseliidu täiendavatele reservüksustele järgmise aasta augustis-septembris. Jao- ja rühmaülematele kestavad õppused 10, reakoosseisule viis päeva.

Heremi sõnul saavad uued üksused esialgu olema kergejalavägi. Kaitseliidu juht brigaadikindral Riho Ühtegi lisas, et reservrühmade ettevalmistust alustatakse tõepoolest baasasjadest, kergjalaväena, seejärel aga süvendatakse väljaõpet ja lisatakse koolitusi.

"Järgmise aasta õppus on suuresti värskendusõppus, samas ka tulevase koduüksuse äratundmise kohta ja ülesannete saamine," ütles Ühtegi.

Ühtegi sõnul on reservväelaste lisamine senistele kaitseliidu üksustele vajalik, et suudetaks katta kogu Eesti. 20 000-pealiseks ei jääv kaitseliidu maakaitseüksused ainult järgmiseks aastaks, plaan on sellist arvu hoida mitu aastat, lausus ta.