Eestis elav pere leidis, et koolipingi nühkimise asemel võiks nende laps jätkata õpinguid USA-s asuva kooli õppeprogrammi alusel. Õiguskantsler Ülle Madise vastas vanemale, et põhiseaduses sätestatud koolikohustus kehtib kõigile Eestis alaliselt elavatele lastele ning riigi ülesanne on selle täitmist kontrollida.

"Kõigil Eestis elavatel lastel tuleb õppida ja koolis käia nii nagu Eesti seadused seda ette näevad seda nii õppe kestvuse kui ka õppesisu mõttes," ütles õiguskantsleri sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Aigi Kivioja. "Selleks, et Eesti ühiskonnas elada, on ikka oluline, et see õpe oleks meil kõigil inimestel ühesugune, ühtedel põhimõtetel."

Koolikohustuse mittetäitmine on eriti aktuaalne sel sügisel. Haridusministeeriumi hinnangul on ligi 3000 Ukraina last, kes pole Eestis kooli veel jõudnud ja kellest paljud jätkavad õpinguid Ukraina kooli e-õppes.

Haridusminister Tõnis Lukase kinnitusel kehtivad seadused kõigile, ka neile, kes kavatsevad Ukrainasse tagasi minna.

"Normaalne rahvusvaheline suhtlus tähendab seda, et õpitakse ikka selles riigis kus ollakse ja lepitakse kokku pärast riigiga, kuhu minnakse tagasi või edasi, et see tunnustaks, antud juhul Ukraina tunnustaks neid õpinguid, mis Eestis on toimunud," ütles Lukas.

Selle nädala reedel kohtub Lukas Ukrainas sealse haridusministriga, et selles kokku leppida. Kuni seda kokkulepet pole, õpivad paljud lapsed kahes koolis korraga, nagu näiteks Harkivi oblastist pärit seitsmenda klassi õpilane Nikita, kelle kodukoolis on ainult e-õpe.

"Lähen e-kooli, vaatan, mis ülesanded anti, kirjutan. Kõigepealt teen Eesti koolitükid, siis Ukraina omad. Siin kontrollitakse kohe, aga seal kui kohe ei jõua, siis võid ka homme teha. Veidi on raske, aga kannatab ära, kõik on hästi," kirjeldas Nikita.

Vabaduse kooli füüsikaõpetaja Yevheniia Liakhkhovski sõnul sageli lapsed pildistavad tema hinnatud töid ja esitavad neid Ukraina õpetajale. Eesti kooli viiepallisüsteemis antud hinne arvutatakse ringi 12-pallisüsteemi järgi.

Päris üks ühele kõike üle kanda ei saa.

"Ukraina programmi järgi on seitsmendas klassis eraldi keemia ja füüsika, aga Eesti koolides on 50 protsenti keemiat ja 50 protsenti füüsikat. Ma võtsin Eesti programmi aluseks, aga lisasin raskemaid ülesandeid, sest ma tean, et paljud pered lähevad Ukrainasse tagasi, et poleks teadmistes vahet sees," rääkis Liakhkhovski.

Järgmisel aastal tuleb paljudel põgenikel hakata ajutise kaitse staatust pikendama. Haridusministri sõnul võetakse seejuures arvesse ka Eesti seadustest kinni pidamist.