"Tegelikult ei tea keegi lõpuni, milliseks stsenaariumiks me valmistume. Erinevates rändekriisides, sõltumata sellest, kas tegemist on olnud sõja või looduskatastroofiga, on inimeste käitumine ettearvamatu," rääkis Riisalo.

Talvega kaasnevaks põgenikelaineks valmistub kogu Euroopa. Ajutist majutust on Eesti viimastel kuudel pakkunud keskmiselt ligi 3500 inimesele.

"Täitsa kindlasti me suudame seda vähemalt kahekordista - ja see on ajutine majutus. Ajutisel majutusel on üheksa protsenti siinsetest ajutise kaitse saajatest. Seega ülejäänud 90 protsenti inimestest on leidnud Eestis püsivama peatuspaiga. Meie kõige suurem küsimärk ongi see, kas meil on inimestele püsivamaid eluasemeid. Kui ei ole, siis peame piirduma ajutiste majutustega. See on lihtsalt ka meie ühiskonnale mõnevõrra kulukam," ütles Riisalo.

Siseministeeriumi prognoosi järgi võib jaanuari lõpuks olla Eestis 52 000 ajutise kaitse saajat. Riisalo sõnul on praegu Eestis üle 38 000 ajutise kaitse saaja ning see pole väga suur lisa.

Sotsiaalkaitsekuludest on Riisalo sõnul Ukraina inimestele läinud 0,4 protsenti. "Seda tuleb vaadata mitme nurga alt. Mis on veel hea uudis – mida kauem on ukrainlane siin ja töötab, seda kasulikum on see meie ühiskonnale, sest meil hakkab tagasi tulema maksutulu," ütles ta.

Eestisse jõudnud Ukraina põgenikest on töö leidnud veidi alla 40 protsendi. Ministri sõnul on see väga kõrge protsent. "Võtame arvesse seda, et need inimesed tulevad siia iga päev – esimesel päeval ei ole võimalik tööle minna, neil on seljataga pikk rännak, väga erinevad ja rasked kogemused. Selleks, et leida siin kõigepealt eluase, töökoht, keeleõpe, see kõik võtab aega," ütles ta.

"See ligi 40 protsenti on Euroopa tippude tipp, me oleme Leeduga enam-vähem võrdselt Euroopa paremike hulgas," ütles Riisalo ja tõi võrdluseks, et Euroopa keskmine on 28 protsenti. Tema sõnul mängib rolli, et Eestis oli enne 24. veebruari 30 000 Ukraina töölist.

Saabuvate põgenike profiil on muutunud. Kui alguses tulid peamiselt naised lastega, siis nüüd on läbi Venemaa jõudnud Eestisse ka rohkem mehi.

Riisalo sõnul on kasvanud ka nende inimeste arv, kes ei soovi Eestisse jääda.

Ideed sisepiiril kontrolli sisse viimiseks minister ei toeta, kuid leiab, et vaja on paremat ülevaadet piiriületustest. "Täielikku piirikontrolli sisseseadmist ma liiga mõistlikuks ei pea, seda enam, et mis oleks selle efekt. Kuivõrd Ukraina sõjapõgenikke me Euroopa Liidu direktiivi alusel võtame niikuinii vastu. Küll aga meil on huvi teada võimalikult täpselt, milline on piiril liikumine," ütles ta.

Põgenike Euroopas ümberpaigutamisest on Riisalo hinnangul vara rääkida, kuid normaalne on inimesi suunata riikide poole, kus neil on ees pereliikmed ja sõbrad. "Eesti on päriselt väga hästi hakkama saanud põgenike nii majutamise kui ka muu abi andmisega," ütles ta. "Ma usun, et saame jätkuvalt hakkama."

Detsembris lõppeb senine leping põgenike majutamiseks Tallinki laeval. Riisalo sõnul on plaanis seda lepingut pikendada ja seni on põgenike laeval majutamine olnud edulugu. Üldiselt ollakse riigi elamispinnal 1,5 kuud.

Probleem on eluasemete nappus. "Siin on ainult pikaajalised lahendused võimalikud ja need ei ole vajalikud mitte ainult ukrainlastele, vaid ka meie enda inimestele vajalikud," ütles Riisalo.

81 protsenti Eestisse jõudnud ukrainlastest on öelnud, et nad soovivad minna esimesel võimalusel tagasi Ukrainasse, aga mitte lähemal kolme kuu jooksul, rääkis Riisalo.