Kahe suure maantee väljaehitamine võib pikeneda 2050. aastani

Tallinna-Tartu maantee Võõbu-Mäo lõik avati liiklusele.
Tallinna-Tartu maantee Võõbu-Mäo lõik avati liiklusele. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Riigi eelarvestrateegias tee-ehituseks ette nähtud raha ja edasise rahastuse ebaselgus tähendab, et Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinna-Pärnu-Ikla väljaehitamine 2030. aasta lõpuks on sattunud ohtu ning osa lõike ehitataks välja alles 2050. aastaks, märgitakse riigi teehoiukava 2023–2026 eelnõus.

Eelnõus märgitakse, et riigi eelarvestrateegia 2023–2026 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku
kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise 2030. aasta lõpuks.

Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Ülenurme-Luhamaa lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt nende lõikude nõuetekohaseks väljaehitamiseks tähtaja pikendamist kuni aastani 2050.

2022. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 39 protsendi ulatuses ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 22 protsendi ulatuses.

Teehoiukava järgi vajavad riigiteed olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks igal aastal 200 miljonit eurot, kuid järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 100 miljonit aastas. See toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel ning arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui seisukorra hoidmine, märgitakse eelnõus.

Teehoiukavas lisatakse, et investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel 2023 ja 2026 ning peatamine aastatel 2024 ja 2025 takistab
oluliselt transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist nii liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdluste kui ka kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise suhtes.

Eelnõus on välja toodud ka Euroopa raha kasutamine järgmistel aastatel. Ühtekuuluvusfondist on perioodiks 2021–2027 toetuse maht riigiteedele 159 miljonit eurot. Toetuse abil on kavas ehitada neljarajaliseks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Libatse-Nurme, Pärnu-Uulu ning Sauga-Pärnu teelõik, ehitada
eritasandiliseks Paldiski maanteel asuv Harku ristmik ning rajada 2+1 ristlõikega Neanurme-Pikknurme teelõik Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel.

CEF-i vahendeid kasutatakse Rail Balticu raudteetrassi ja riigiteede ristete ning kaasnevate liiklussõlmede ehituseks aastatel 2022–2024 kokku 30 miljoni euro ulatuses ning Tallinna ringtee Kanama viadukti rekonstrueerimist 2024.–
2025. aastal viie miljoni euro ulatuses.

Riigi teehoiukava 2023–2026 eelnõu oli varem markeeritud AK ehk asututusiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendina, ERR-i pöördumise järel tehti eelnõu ka avalikkusele kättesaadavaks.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: