Eesti Energia on tegelikult üheksa kuuga saanud 1,2 miljardit kasumit

Narva energeetikud põlevkivikarjääris
Narva energeetikud põlevkivikarjääris Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Eesti Energia teatas, et on kolme kvartaliga teeninud normaliseeritult ehk tuletusinstrumente arvestamata kasumit 112 miljonit eurot, kuid tegelikult on riiklikul energiafirmal läinud sel aastal oluliselt paremini. Koondkasumit on Eesti Energia aasta esimese üheksa kuuga saanud 1,2 miljardit eurot.

Raamatupidamislikult võivad erinevad numbrid samaaegselt olla tõesed. Nii on Eesti Energia puhul tõesed arvutuslik normaliseeritud üheksa kuu kasum 112 miljonit eurot kui ka ettevõtte kolmanda kvartali aruandest tulenev üheksa kuu kasum 306,6 miljonit eurot, mis sisaldab osaliselt tulevikutehinguid. Kusjuures see on ettevõttele täiesti reaalne kasum, mida Eesti Energia kolme kvartaliga teenis.

Ettevõtte finantsjuht Andri Avila ütles ERR-ile, et normaliseeritud, nende jaoks analüütilise kasuminumbri esitavad nad selleks, et näidata ettevõtte tegelikku olukorda. Sellest on välja võetud muidu kasumiaruandest läbi jooksvad riskituletusinstrumentidelt teenitud kasumid või võimalikud kahjumid.

"Energia hinnakõikumised võivad väga suurtes summades olla. Siia- või sinnapoole, ega ei anna pilti, kuidas ettevõttel päriselt läheb, seetõttu me oleme lihtsalt sealt normaliseeritud numbrist turuhindade kõikumised elimineerinud," ütles Avila.

Tegelikult on Eesti Energia kolmanda kvartali tulemustes veel üks kasumirida. Kolmanda kvartali kohta on selles toodud koondkasumiks kokku 568 miljonit eurot ja üheksa kuu kohta kokku 1,2 miljardit eurot - aruande kohaselt suuresti samuti riskimaandamisinstrumentide ümberhindluse tõttu.

Kuidas teenis Eesti Energia üheksa kuuga 1,2 miljardit eurot kasumit?

Vastus on pisut raamatupidamislik, samas täiesti reaalne. Eelmise aasta lõpust hakkas energiafirma seniselt rohkem pakkuma klientidele pikaajalisi elektrienergia ostulepinguid (PPA). Avila sõnul tähtajaga kuni 12 aastat, kuid peamiselt seitsmeaastase tähtajaga.

Energiafirma on praeguseks ette maha müünud umbes 15 teravatt-tundi elektrit, sellest kolm eratarbijatele ja 12 ettevõtetele, rääkis Avila. Võrdluseks: 15 teravatt-tundi on pisut vähem kui Eesti kahe aasta elektri tarbimine. Enamus elektrist on ette maha müüdud Leedus ja Lätis.

Nüüd kasumist. Kui Eesti Energia on täna ära müünud elektri ja hinna fikseerinud, siis on ostjate jaoks selge, kui palju tuleb näiteks järgneva seitsme aasta jooksul elektri eest maksta. Nagu on ka Eesti Energiale teada, kui palju ta selle toodetud elektri eest raha saab.

Avila sõnul on pikaajalised lepingud sõlmitud hinnaga, mis on pisut odavam kui praegused hinnad, kuid märgatavalt kõrgemad, kui tulevikutehingute hinnad börsidel. Ehk siis Eesti Energial on õnnestunud klientidele tulevikus tarnitav elekter maha müüa kõrgema hinnaga, kui elektri tulevikuhind kauples septembri lõpu seisul elektribörsidel.

Seega on võimalik Eesti Energial arvestada pikaajaliste elektrimüügi lepingute sõlmimisest teenitud kasumit. Lihtsustatult võtab elektrifirma selle kasumina arvesse tulevikutehingute ja sõlmitud lepingute koguste ja hindade vahe. Ja sellel aastal on nii arvestatud kasumit 891 miljonit eurot, millest 445 miljonit eurot kolmandas kvartalis.

Siiski ei ole Eesti Energial võimalik seda rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IFRS kohaselt kajastada ei selle aasta või kvartali kasumina. Kui näidata tehingu sõlmimise hetkel kogu võimalikku kasumit, võib see päris ruttu üsna negatiivsete tulemusteni jõuda. Tuntuim näide on USA energiafirma Enroni skandaali ja häving aastal 2000.

Suuresti Enroni hävimise järel muudeti rahvusvahelisi raamatupidamisreegleid selliseks, et ettevõtetel oli pikaajaliste lepingute pealt teenitud kasumit võimalik näidata vaid osade kaupa: nendel perioodidel, kus reaalsed tarned aset leidsid, kuid mitte sellel perioodil, kus leping sõlmiti.

Seega, kuigi Eesti Energia on arvutuslikult teeninud esimese üheksa kuuga PPA lepingute pealt 891 miljonit eurot lisakasumit, saab energiafirma seda kasumiks lugeda perioodidel, kus elekter ka reaalselt klientideni jõuab – reeglina kvartaalselt järgneva seitsme aasta jooksul.

Riskid Eesti Energiale on seotud elektri kallinemisega. Kui regioonis peaks elektri hind langema, siis saab Eesti Energia jätkuvalt pikajaaliste lepingutega fikseeritud hinnaga elektri maha müüdud. Kui aga elektri hind peaks regioonis oluliselt tõusma, praeguste tulevikutehingute hindadega võrreldes, siis Eesti Energia kõrgest elektrihinnast nii suurt kasu ei saaks.

Siiski praegu saab öelda, et 1,6 miljardi euro suuruse müügitulu juures õnnestus Eesti Energial teenida selle aasta esimese üheksa kuuga sisuliselt 1,2 miljardit eurot koondkasumit. Eesti Energia siiski rõhutab, et suur osa sellest 1,2 miljardist on kuni 12 aasta oodatav tulemus ja tulevikus hindade muutumine võib seda muuta.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: