"Olukord on väga tõsine. Muidugi tuleb ära oodata ametlik ja täpne informatsioon ja vastavalt sellele ka tegutseda. Need, kes täna tegutsema peavad, nii Poolas kui NATO-s laiemalt, juba ka tegutsevad," sõnas Seeder.

Seedri sõnul võiks juhtum mõjuda äratuskellana neile, kes on rõõmustanud Hersoni vabastamise ja Ukraina edusammude üle ning mõelnud, et võib-olla oleks aeg rahuläbirääkimisteks. "Venemaa on palju ohtlikum, kui me arvasime ja see sõda ei ole jõudnud mingisse n-ö rahunevasse faasi, nagu on prognoositud ja ennustatud, et saab talveks vähemalt rahu. Suure tõenäosusega ei pruugi see nii olla ja need raketid on märk sellest," ütles ta.

"Eks meil võib olla palju küsimusi, et mida ja kuidas. Kas need olid juhuslikud raketid, mis Vene ebatäpsuse juures sinna sattusid – tõenäoliselt võib seda oletada. Aga miks ka Poola õhutõrje ei hakanud tööle. Eks küsimusi on palju, mida me praegu vastata ei suuda," sõnas Seeder.

Seedri sõnul ei ole põhjust paanikaks ega kahelda selles, kas NATO artikkel 5 peab. "Selles osas Eestil muretseda küll ei maksa. Meie poliitikud ja diplomaadid on teinud head tööd. Aga sõda on alati ootamatu, sõjas on alati ettenägematuid situatsioone. Me peame nii maksimaalselt olema valmis kui võimalik. Täna me näeme, kui oluline on, et meil on liitlased. See jutt, et Eesti saab olla ida ja lääne vahel neutraalne riik, kuulumata ühte või teise blokki, on juba pikemat aega lõplikult oma elujõuetust tõestanud."

Isamaa soovib endiselt põhjalikumat piirikontrolli

Külma saabudes valmistuvad riigid ka suuremaks põgenikelaineks. Kõige olulisem on aidata ukrainlasi Ukrainas ja selle järel lähiriikides, märkis Seeder. "Loomulikult sõjapõgenikke tuleb vastu võtta, aga seda peab tegema kontrollitult. See puudutab ka Eestit. On väga oluline, et me kontrolliksime, kes tegelikult siia tulevad. Me väga hästi teame, et Venemaa ei maga," ütles ta.

Sellest nädalast alanud lisakontroll piiril jääb Isamaa soovitust väiksemaks ning Seedri sõnul ajutine pisteline kontroll täielikku ülevaadet ei anna, kuid on aluseks järelduste tegemisel.

"Me oleksime soovinud ja soovime jätkuvalt – ja arvan, et ühel hetkel me selle ära näeme – et me kontrollime täielikult oma piiri. Mitte ei sulge, vaid kontrollime. Kes siia tuleb, kuhu nad lähevad, et me ka põgenikud registreerime, teame, kus nad on, kui palju tegelikult siit transiidina edasi liigub jne. Seda kontrolli on vaja teha ja seda saame teha ikkagi siis, kui meil on kogu piir kontrollitud, ka lennujaamas, sadamas ja nii edasi," ütles ta.

Lastetoetuste kokkulepe on lähemal Isamaa algsele ettepanekule

Seedri sõnul lepiti koalitsiooniläbirääkimistel kompromissina kokku perehüvitiste tõstmises ning ettepanek seda teha 24. eluaastani tuli Reformierakonnalt. Teisipäeval sõlmitud kokkulepe on Isamaa juhi sõnul lähemal sellele, mis nende erakond läbirääkimistel välja käis.

"Perehüvitiste eelnõu tuleb vaadata tervikuna. On lastetoetused, mis võiksid olla lastele võrdsed, see on mõeldud eelkõige ikka sotsiaalmajandusliku toetusena. See, mis puudutab lasterikast peret, seal on lisaks sotsiaalmajanduslikule toetusele eesmärgiks ka sündimuse toetamine. Rahvastikuteadlased ütlevad, et kui sündimust on võimalik üldse mingisuguste majanduslike ja poliitiliste otsuste kaudu toetada, siis kõige suuremat efekti annab see suurperede toetamise kaudu," sõnas Seeder.