Kallase kõne Eesti poliitikast Euroopa Liidus lähtus Vene agressioonist

Peaminister Kaja Kallas Euroopa Ülemkogul
Peaminister Kaja Kallas Euroopa Ülemkogul Autor/allikas: Stenbocki maja Flickr

Peaminister Kaja Kallase teisipäeval riigikogus peetud kõne Eesti tegevusest Euroopa Liidus lähtus suuresti Venemaa agressiooni tagajärgedest Ukrainas, mis on tema hinnangul liitnud palju ühtsemaks lääneriigid ja hävitanud Venemaa rahvusvahelise positsiooni. Lisaks julgeolekuteemadele pühendas peaminister rohkem tähelepanu energia- ja kliimaküsimustele.

"Ma tunnistan ausalt, et ma pole end kunagi tundnud nii Euroopasse kuuluvana, pole kunagi olnud nii uhke Euroopa üle, kui vaadates seda reaktsiooni ning ühtsust, mida Euroopa on Venemaa agressiooni suhtes ilmutanud. Euroopa Liidu ühtsus ja solidaarsus, aga ka eestvedamine on olnud võtmetähtsusega kogu Läänemaailma mobiliseerimisel Venemaa vastu," rääkis Kallas.

Samas on Venemaa on kaotanud maailma silmis respekti ja sõbrad ning Venemaa ei saa enam kunagi olema ülejäänud maailma silmis usaldusväärne partner, rõhutas peaminister.

"Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. Vastu sai ta hoopis tugevama ja ühtsema Euroopa kui kunagi varem. Ja veel sai ta vastu maailma, kus keegi ei armasta Venemaad. Mõned kardavad, mõned kasutavad Venemaad ära aga keegi ei armasta," rääkis Eesti valitsusjuht.

Kallas tõi esile Eesti ja teiste Euroopa idatiiva riikide eestvedamise Ukraina toetamisel ja rahvusvahelise vastupanu korraldamisel ning rõhutas, et sõda ei saa lõppeda muud moodi kui Ukraina võiduga, millele peab järgnema õiguslik hinnang Venemaa sooritatud kuritegudele ning kahjude hüvitamine Ukrainale. "Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahju, sõja- ja agressioonikuriteod peavad saama karistuse," märkis Kallas.

Euroopa sammud

Rääkides Euroopa Liidu tegevusest Ukraina abistamisel ning Venemaa rünnaku tagajärgede leevendamisel tõi Kallas välja sanktsioonide kehtestamise Venemaa juhtkonnale ja majandusele ning Vene energiast loobumise ning kiirema liikumise taastuvenergia kasutamise suunas.

"Samuti tegime otsuse üheskoos tugevdada Euroopa kaitset ja otsustasime esmakordselt avada Euroopa Liidu ukse Ukrainale," märkis ta.

"Ajastu pöördepunktiks on ka Euroopa Liidu liitumise perspektiivi andmine Ukrainale, Moldovale, Georgiale, liitumisläbirääkimiste alustamise Põhja-Makedoonia ja Bosnia Hertsegoviinaga aga ka Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga ning loodetavasti ka Schengeni liikmelisuse andmine Rumeeniale, Bulgaariale ja Horvaatiale," lisas peaminister.

Esmakordselt ajaloos on Euroopa Liit rahastanud ka sõjalise abi andmist oma eelarve kaudu Euroopa Rahurahastust ja peatselt on oodata esmakordset kokkulepet laskemoona tootmist ja soetamist puudutavas ühisinstrumendis, rääkis Kallas.

"Ootame Euroopa Komisjonilt peatselt kesk-pika sõjalise võimearenduse algatust, et konsolideerida Euroopa sõjatööstust, et arendada ühtselt võtmetähtsusega võimeid ja tagada, et kaitsesse lisanduvad vahendid võimalikult palju teeniks ühist kaitset. Küberkaitses ootame küberinvesteeringute hindamise metoodikat, mille alusel seada toimepidevuse eesmärgi IKT investeeringutes. Aasta lõpus alustab ka esmakordselt ajaloos Euroopa Liidus sees loodud sõjaline väljaõppemissioon, et toetada Ukraina kaitseväge," lisas ta.

Euroopa Liidu abi Ukrainale on ka ajutise kaitse mehhanismi esmakordne käivitamine, mis võimaldas kõigis liikmesriikides sõjapõgenike vastuvõttu.

"Kuigi 40 000 sõjapõgenikku on pannud Eesti vastuvõtuvõimekuse tõsiselt proovile, siis ilma ajutise kaitseta oleks täna Eestis juba tublisti üle 100 000 Ukraina sõjapõgeniku. See on reaalne Euroopa Liidu solidaarsus," märkis Kallas.

Sõjalise abi kõrval on Euroopa Liit andnud Ukrainale makromajanduslikku abi 7,2 miljardi euro ulatuses ja annab veelgi enam järgmisel aastal, lisas peaminister.

"Lisaks peaks seda abi täiendama ka Vene riigi ja oligarhide külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks, et kompenseerida Ukrainale tekitatud purustusi," rõhutas Kallas.

Energiaüleminekut tuleb kiirendada

Peaminister Kallase sõnul on Venemaa agressiooni tagajärg ka seni kavandatust kiirem üleminek fossiilkütustelt ning eriti Vene energiakandjatelt taastuvenergiale.

"Viimasel aastal on Euroopa läbi valu mõistnud, et energia on osa julgeolekust ja et energiaühendused on ühest küljest meie suur võimalus, aga samas oleme me läbi ühenduste ka haavatavad. Eriti puudutab haavatavus energiaühendusi Venemaaga. Venemaa puhul ei või keegi kunagi kindel olla, kas ühendus kaudu saabub energia või mõni ultimaatum. Pöördeaeg Euroopas puudutab seega ka pööret energia tootmises, salvestamises ja tarbimises," rääkis ta.

Kallase sõnul on praegune kiire hindade kasv suuresti tingitud kõrgest energia ja toidu hinnast, mille on põhjustanud Venemaa sõda.

"Loobumine Vene fossiilkütustest on seega olnud pigem liiga aeglane kui liiga kiire. Taastuvenergia arendamise asemel panuse tegemine odavale Vene energiale oli vale ja läks meile kalliks maksma. Õnneks ei ole nendest gaasitorudest tänaseks saanud seda õlekõrt, mis murrab Ukraina ja Euroopa selgroo," ütles peaminister.

Uued energia- ja kliimaprojektid

Kallas rääkis, et regiooni peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi osalusel on otsustatud, et 2030. aastaks seitsmekordistatakse meretuuleenergia mahtu Läänemerel.

"Augustis lisati Eesti-Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND ka Euroopa prioriteetprojektide nimistusse ja töötame selle nimel, et sinna jõuaks ka Estlink 3, et lahendada ka täna pudelikaelaks olevad välisühendused Soomega. Uute võimsuste kiirendamiseks teeme kahe aastaga ära ka Eesti eelis-tuulealade kaardistuse. Samas oleme  seisukohal, et RePower algatustest tulenevad võimalused peavad olema saadaval ka juba olemasolevatele projektidele," ütles valitsusjuht.

Kallas rääkis ka, et Euroopa Liidu kliimakokkuleppe "Eesmärk 55" raames on Eesti sihiks vähendada CO2 heidet 2030. aastaks 24 protsenti, kuid praegu liigutakse 13 protsendi graafikus. "Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot aastas kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks," hoiatas peaminister.

Kommenteerides metsanduse ja maakasutuse sektori (nn LULUCF) kokkulepet, tõdes Kallas, et Eesti on oma senise tegevusega selles sektoris keerulisse seisu jõudnud , kuivõrd sektor on süsiniku sidujast muutunud praeguseks süsiniku heitjaks.

"Pingelistest läbirääkimistest hoolimata saavutasime Eestile terve rea paindlikkusi ja kompensatsioonivõimalusi, millele ehitada edasine tegevuskava. Sõltumata saavutatud paindlikkustest on siiski täiesti selge, et vanaviisi edasi kindlasti ei saa. Sektori tähelepanu peab puidu ja kütuse ekspordi asemel minema süsiniku talletamise ja lisandväärtuse kasvatamisele," rõhutas peaminister. "Me ju tahame, et Eesti loodus ja Eesti metsad püsivad, seega peame valima, kuidas saame oma metsadest saadud puitu paremini väärindada ning teha puidust tooteid, mis ka süsinikku seovad, olgu nendeks siis mööbel või puitmajad."

Oma kõne lõpus avaldas Kallas lootust, et ka järgmine Eesti Euroopa Liidu kõne pidaja "jätkab tugeva Euroopa kursil ega pea hakkama päästma üksinduses Eestit". 

Peaministri kõnes kõlas 44 korda sõna "Vene", 41 korda "Euroopa", 26 korda "Ukraina" ja 22 korda sõnatüvi "energia".

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: