Üle kümne aasta alustati tänavu Eestis kahe suure tuulepargi rajamist, mis peaksid toodangut andma juba järgmisel aastal.

Utilitas ehitab Pärnumaal Saarde valda üheksa tuulikuga tuulepargi. Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green ehitab Purtsesse viie tuulikuga pargi. Kuid nende rajamisel on võtnud loamenetlused kahetsusväärselt kaua aega.   

"Kui Lätis ja Leedus on võimalik tuuleparkide puhul jõuda ehituslubadeni aasta-kahega, siis meil läheb hästi, kui see juhtub nelja-viie aastaga. Võimalusel me võiksime ka oma asju kiiremini teha. Erasektori poolt on valmisolek neid tootmisvõimsusi rajada," rääkis Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist.

Naabrite kiirema asjaajamise tõttu on näiteks Enefit Green rajamas suuri tuuleparke hoopis Soome ja Leetu. Utilitasel valmis tänavu Läti suurim tuulepark.   

"Lätis kui tuulepark on üle 50 megavati suurune, siis on lihtsustatud menetlust selleks, et oleks võimalik kiiremini see läbida," ütles Tammist.

Valitsus on aga seadnud eesmärgi, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.

"Kui me oleme energiasõjas, siis tegelikult ka planeeringutega peaks toimima, nagu me oleks sõjas. Võib-olla mõned etapid, mida tehakse korduvalt ja korduvalt, võiks vahelt ära jätta ja nii edasi. Ma loodan, et me suudame juba selle koosseisu lõpus seadusandluses teha teatud hulga muutusi, et planeerimine muutub oluliselt kiiremaks. Ka riigikantseleiga on see suhtlus olnud, et nende eesmärk on need poole kiiremaks. Võib-olla saab veel rohkem," rääkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

Riigikantselei töörühm jõudis augustiks koostatud auditis järeldusele, et riigikaitseliste piirangutele kõrval takerdus rohelise energeetika areng ka senise põlevkivielektri odavuse tõttu.  Riigikantselei on töötanud välja konkreetsed ettepanekud, kuidas seadusandlikult protsesse kiirendada.  Näiteks suurendatakse ekspertide arvu, kes keskkonnamõju hindamist läbi viivad.

"Samamoodi näiteks ka meretuuleparkide puhul on ettepanek see, et kui praegu tuleb taotleda kolm erinevat luba meretuuleparki rajamiseks, siis muudatustega on võimalik taotleda ainult üks luba. Läbi viia üks põhjalik keskkonnamõjude hindamine ja sellega seoses on võimalik kogu protsessi lühendada kuskil ütleme viie aasta võrra," ütles riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas.