Venemaa vägede väljasurumine Harkivist ja Hersonist kasvatas ameeriklastes lootust, et Ukraina võib sõja võita. USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley aga rõhutab, et kuigi Ukraina edusammud on tähelepanuväärsed, siis okupeerib Venemaa endiselt suurt osa riigist.

"Venemaa väljalöömine Ukrainast on keeruline ülesanne ja see ei juhtu järgmise paari nädala jooksul, kui just Venemaa väed täielikult kokku ei kuku, mis on ebatõenäoline," rääkis Milley.

Tema arvates on aga võimalik poliitiline lahendus, mis sunniks Venemaad taganema.

"Venemaa väed kannatavad tõsiselt. Läbirääkimisi tuleks pidada siis, kui ollakse tugevad ja vastane on nõrk. Seega võib praegu olla võimalus poliitiliseks lahenduseks. Ma lihtsalt ütlen, et selleks on võimalus. See on kõik," sõnas Milley.

Viimasel ajal on nii USA kongressi demokraatide kui ka vabariiklaste seas kõlanud arvamus, et Valge Maja peaks survestama Ukraina valitsust Venemaaga rahukõnelusi pidama.

"Olulisim on USA kodanike kaitse ja julgeolek, eriti võrreldes mõne välisriigiga. Riigiga, mis pole NATO liige. Riigiga, millele tuleks öelda, et nad peaksid Venemaaga rahukõnelusi pidama, et see sõda lõpetada. Riigiga, mida USA sõjavägi ja maksumaksjad ei peaks toetama," ütles USA vabariiklasest esindajatekoja liige Marjorie Taylor Greene.

Ühelt poolt leiavad läbirääkimiste toetajad, et USA ja Euroopa kodanikud on sõja tõttu kandnud piisavat majanduslikku kahju ja Ukraina lõpmatu varustamine pole jätkusuutlik. Teisalt aga kardetakse, et Venemaa juht Vladimir Putin võib nurka surutuna kasutada tuumarelva.

"Ma küsiksin nendelt inimestelt, et millisest oma riigi või koduosariigi osast oleksid nad valmis loobuma, kui Venemaa ütleks, et nad soovivad endale natukene Floridat või New Englandi ja lubavad vastutasuks tuumarelva mitte kasutada," kommenteeris endine USA Euroopa vägede juht erukindral Ben Hodges.

"Ma arvan, et ainuke viis selle pingete lumepalli peatamiseks on rääkimine. Nõnda lähenes Kennedy 1962. aastal ehk täpselt 60 aastat tagasi Kuuba raketikriisile ja nii peaksime tegema ka nüüd," ütles USA välispoliitika ekspert George Beebe.

Tema arvates ei saa loomulikult eeldada, et ukrainlased loobuksid oma territooriumist, kuid see ei tähenda, et USA ja Venemaa vahelised suhtluskanalid peaksid olema täielikult kinni. Eriti, kui küsimuseks on massihävitusrelvad.

"See ei ole Ukraina otsustada. Me ei tohiks USA rahvuslikku julgeolekut allhankida Kiievile," sõnas Beebe.

Valge Maja, välis- ja kaitseministeeriumi ametlik seisukoht pole muutunud. Selle järgi on Ukraina otsustada, millal ollakse valmis rahukõnelusteks ja mida peetakse võiduks.

"Ukrainlased soovivad tagasi saada kogu oma territooriumi, mis pole üllatav. Venelased pole näidanud valmisolekut taganemiseks. Kui läbirääkimisi alustatakse, siis kasvatatakse ootusi, et kokkulepe on lähedal, see on võimalik ja selleni tuleb lihtsalt jõuda. Ainuke kokkulepe, mida oleks praegu võimalik kehtestada, on relvarahu, millega osapooled jääksid senistele positsioonidele ja mis annaks Venemaale umbes 18 protsenti Ukrainast," selgitas USA välispoliitika ekspert Mark Cancian.

"Kui Ukraina ei suru Venemaad lahinguväljal täielikult tagasi, siis neil on endiselt võimalik võita. Selleks võiduks oleks lääne täieõiguslikuks liikmeks saamine," ütles Stanfordi ülikooli professor Stephen Kotkin.

Kotkini hinnangul on Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine Ukraina ühiskonna peamine soov ja pole välistatud, et selle nimel ollakse valmis tegema järeleandmisi.

"Ma arvan, et on ülemaailmne küsimus, kas võiduks on maailm, kus Putiniga peetakse läbirääkimisi, või hoopis see, et peame kinni 1994. aastal antud lubadustest, kui Ukraina loobus tuumarelvadest," ütles Stanfordi ülikooli professor John Cochrane.