Alates sõjategevuse puhkemisest on Hiina mõjutanud strateegiliste otsuste tegemisel nii Moskvat kui ka Washingtoni. Hiina proovib siiski hoida madalat profiili. Seetõttu on raske kindlaks teha, milline on Hiina seisukoht Ukraina ja Venemaa vahelises konfliktis. Matthewsi sõnul on Peking öelnud mõlemale poolele seda, mida nad kuulda tahavad. 

Matthewsi sõnul on Hiina huvitatud ainult enda huvide kaitsmisest. Venemaa juht Vladimir Putin arvas aga, et tal on olemas Pekingi vankumatu toetus ja alustas seetõttu sõjalist tegevust Ukrainas. 

Matthewsi allikate teatel oli Peking Venemaa sõjalistest plaanidest teadlik. Moskva teatas varem Pekingile, et sõjaline tegevus Ukrainas kujutab endast "piiratud kujul operatsiooni", kus Venemaa vallutab tagasi oma "ajaloolised alad". See variant Hiina võimudele sobis, kuna Peking peab iseseisvat Taiwani saart oma mässuliseks provintsiks. Kompartei andis siiski teada, et Venemaa operatsioon ei tohi segada Pekingi taliolümpiamänge. 

Venemaa alustas 24. veebruaril sõjalist tegevust Ukrainas. Sissetungi massiivsus oli Pekingi jaoks aga ootamatu. Moskva ei teavitanud Hiinat, et plaanib välksõja raames vallutada Ukraina pealinna. Hiina muretses seetõttu, et Putini läks oma sõjalises tegevuses liiga kaugele. Lääneriigid kehtestasid kiiresti karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Putin aga hakkas siis ähvardama tuumarelvaga. 

Poola teatas märtsi alguses, et on valmis kohe andma üle kõik talle kuuluvad MIG-29 hävituslennukid USA-le, et need saaks üle anda Ukraina õhujõududele. 

Hiina võttis siis mitteametlike kanalite kaudu Washingtoniga ühendust. Hiina lubas, et kui USA loobub Mig-tehingust, siis Peking annab endast parima, et Putin ei kasutaks kunagi tuumarelva, kirjutas Matthews. 

8. märtsil teatas Washington, et Poola ettepanek pole vastuvõetav. NATO riigid pole endiselt saatnud Ukrainasse hävitajaid ja kaasaegseid tanke. Samal ajal pole Hiina suurendanud oma toetust Moskvale. Peking ei tarni Venemaale relvastust ja Moskva peab ostma droone Iraanist. 

Hiina tahab nii tagada, et Venemaa jääks oma pikaajalise tuumadoktriini juurde. Venemaa doktriin ütleb, et tuumarelva võib kasutada, kui Venemaa eksistents on ohus. 

Matthewsi sõnul tahab Peking nüüd parandada suhteid lääneriikidega. Hiina tahab, et see verine ja mõttetu sõda saaks läbi, vahendas The Spectator.