Praegu 3000 hektari suurune Nursipalu harjutusväli paisub rohkem kui 9000 hektari suuruseks ning harjutusvälja huvialasse jääb 21 eluhoonega kinnistut.

"Meie vajadused olid suuremad, kui see, mis praegu realiseerus. Meie eesmärgid ei ole täidetud. Kagu-Eesti harjutusvõimalused paranevad tunduvalt, aga need eesmärgid, mida me oleme seadnud, ei ole lõpuni saavutatud. Umbkaudu oleks ideaalis see ala meie jaoks 20 korda 10 kilomeetrit, 20 000 hektarit. Meeletult suur ala. Sellist ala kaitseväele eraldada Eestis nii, et mitte kellegi huve ei riiva, on võimatu, nagu on näha ka selles protsessis," lausus ta.

Palmi sõnul on mõistetav kohalike elanike mure, samas on avalikkuses kõlanud võrdlused küüditamisega, mis on tema hinnangul täiesti vastuvõetamatu.

"Ühtegi muret ei sa pisendada. Inimesele, kellele tuleb suur ja võimas riik õuele ja ütleb, et sa pead nüüd natuke liigutama selleks, et meil kõigil oleks parem – loomulikult on see üksikisikule tragöödia ja sellega tuleb tegelda, aga me ju tegelemegi," lausus kindralmajor.

"Eesti riigikaitse vajab Nursipalu harjutusala laiendamist. Kui sellele jäävad ette eraomandid, siis lõppkokkuvõttes tuleb kaaluda, kumb on suurem huvi," lisas ta.

Palmi sõnul on ettevalmistus- ja selgitustööga tegelenud nii kaitseministeerium kui ka riigi kaitseinvesteeringute keskus, kuid nii suuremahuline laiendus aladele, kus on ka elumajad, ei oleks nagunii jäänud negatiivse vastukajata.

"Ükskõik, kuidas see sõnum oleks välja tulnud, see oleks ikka tekitanud pahameeletormi. Ma ei usugi, et see oleks lahing, mida oleks võimalik sellisel moel võita," ütles ta.

Palmi hinnangul poleks mingil moel aidanud ka varasem teavitustöö. "Suhelda ei saa enne plaanide tegemist. Me ei saa korraldada rahvahääletust, mis kaitsevägi arvab, mis on nende jaoks sobiv harjutusala," ütles ta, lisades, et Põhja-Eestis asuva keskpolügooni laiendamise kogemus on näidanud, et ka paarikümne aastaga ei pruugi vaidlused maaomanikega lahenduseni jõuda.

"Oleme keskpolügooni rajanud praktiliselt täiesti tühjale kohale, see on olemas ja toimib. Aga selle rajamine on õpetanud, et ka 20 aastaga ei suuda me nendest asjadest lõplikult jagu saada ja kõikide maaomanikega ei ole veel kokkuleppele jõudnud," lausus ta.

Palmi sõnul on Nursipalu harjutusala laiendamine möödapääsmatu ka seetõttu, et Adaži polügoonil Lätis Eesti kaitsejõud enam harjutamas käia ei saa. "Me ei saa enam Adaži kasutada, see on ülekoormatud ja -reserveeritud," nentis ta.

Samamoodi on maksimaalses kasutuses Eesti enda keskpolügoon, mida enam suuremaks teha ei saa.

"Keskpolügooni me kasutame üle 300 päeva aastas. Me laseme seal terava moonaga, teeme lõhkeharjutusi üle 200 päeva aastas, sellest rohkem enam välja pigistada ei saa. /.../ Meil on suuremate üksuste väljaõppega probleeme. Meil on probleem, et pakkuda liitlastele harjutusalasid. /.../ Keskpolügooni ei saa laiendada üheski suunas, seal on väga soine ala. Me ei ole sellest huvitatud, Eesti loodus ei ole sellest huvitatud," lausus Palm.