LNG-kai ehitanud ettevõtjad väidavad, et nad tooksid kai juurde laeva küll, aga neil ei ole ühenduslüli, millega laeva Eleringi toru külge ühendada. Lüli nimetatakse laadimisvarreks või -käpaks, kuidas kellelegi meeldib, inglise keeles on see marine loading arm. Pildil näeb see välja nagu kraana, mida mööda jookseb toru. Misasi on ühenduskäpp ja miks ei saa seda toru või voolikuga asendada?

Oluline on alustada sealt, miks me seda kõike teeme. Eesmärk on ju kevadest alates olnud gaasitaristu rajamisel Paldiski LNG-vastuvõtuvõime loomiseks Eesti tarbijate gaasivarustuskindluse tagamine. Arvan, et oleme kõigi erinevate tegevuste tulemusena selle talve vaates nii Eesti kui ka regiooni gaasitarbijate varustuskindluse taganud nii tarbimise üleviimisel teistele kütustele, varude suurendamise kui ka Soome lahe piirkonnas täiendava LNG-tarneahela loomise läbi.

Selle lõid küll soomlased. Aga mis on käpp?

Oluline on aru saada, miks me kõike seda teeme. Käpp iseenesest ei ole teema kontekstis, kas gaasivarustuskindlus on Eesti tarbijatele tagatud või mitte, aga mis puudutab konkreetset projekti Paldiskis, siis Elering on seda projekti arendanud lähtuvalt liitumistaotlusest, mille on esitanud Soome ujuvterminali operaator, oleme seda korduvalt kevadest alates ka kommunikeerinud. Mis tähendab, et viimane osa ehk niinimetatud käpp on osa laevast, mistõttu Soome terminalioperaator tellis endale kaks käppa. Käpp on viimane ühenduslüli laeva ja kai vahel ja alates projekti algusest on meie kokkulepe olnud liitujaga ujuvterminaliga, et see on osa laevast.

Mis see tähendab, et osa laevast? Vaatan piltidelt, et tegu on kraanalaadse moodustisega, mida mööda jookseb toru ja see on alati kai küljes. Mis mõttes on see osa laevast?

See tähendab, et nii nagu paljudel Eesti inimestel on näiteks elektriliitumisel selge liitumispunkt, me ju pole ehitanud kevadest alates abstraktset terminali, kuhu kõik Soome lahel sõitvad laevad saaksid tulla ja randuda, vaid konkreetset liitumispunkti, mis on disainitud konkreetse laeva, Excelerate Energy vastu, kuna see on olnud ainuke liitumistaotlus, mis on Eleringile esitatud, et liituda Paldiskis Eesti gaasisüsteemiga.

Alati lepitaksegi kokku, mis on konkreetne liitumispunkt ja FSRU OY ehk ujuvterminali operaatoriga leppisime kokku, kuidas tööd jagunevad. Seal sai kokku lepitud liitumispunkt, mis ongi gaasitaristu ja selle käpa vahel ehk käpp jäi väga selgelt ujuvterminali operaatori töömahu sisse, lähtuvalt oli kokkulepe see, et terminal ise omandab käpad. Elering ehitab valmis gaasitaristu kuni käpani, mis meil ka valmis saab, ja viimased keevitused saavad just täna tehtud. Nii nagu lubasime, täpselt sellises mahus ja kujul me ka täna ehk novembri lõpuks, nagu on juttu olnud, selle gaasipaigaldise valmis teeme.

Terminalioperaator soetas ka Eestisse käpa ühenduslüli. Kas see on Eestis, Paldiskis kai küljes?

Ei, küsimus ei ole selles, kas Eestisse või mitte Eestisse, me räägime ju väga konkreetsest liitumisest ja liitujast kui sellisest. Jäi jutt, et liituja need käpad endale soetab, käpa ka Paldiskisse ja sellest lähtuvalt sai kokku lepitud ka liitumispunkti asukoht. Millega siis oli kokkulepe, et käpp on liituja töömahu osa, nemad toovad käpa, kuna teatavasti kogu selle taristu rajamine on põhinenud Eesti-Soome riikidevahelisel kokkuleppel, kus lepiti kokku ühise terminali tegemises, millel on vastuvõtuvõimekus mõlemal pool, nii Eesti kui Soome poolel.

Veel kord, oluline on aru saada, et me ei ole ehitanud abstraktset gaasitaristut gaasitarbija raha eest, vaid väga konkreetset võimekust väga konkreetse terminali vastu. Ükski teine terminal kuni 16. novembrini ei ole soovinud Paldiskis liituda, kuigi oleme ka korduvalt Eesti huvitatud osapooltele juba kevadest öelnud, et kui tahate liituda, esitage liitumistaotlus, tooge välja tehnilised parameetrid, siis on võimalik hinnata, kas see lahendus, mida me Paldiskis rajame, sobib mõnele teisele terminalile, kas on vaja midagi ümber ehitada, kui palju see aega või raha võtab.

Terminali operaator soetas kaks käppa, ühe Soome, teise Eestisse. Kas need on tal siis kuidagi laeva peale kokku pakitud, näiteks kui ta ei saa Inkoose minna, vaid tuleb Paldiskisse, see laetakse sealt laeva pealt maha, tõstetakse Paldiski kaile ja hakkab sealt monteerimine? Või tuuakse see Eestisse ette valmis, et kui tarvis, siis Exemplar saab tulla Paldiski kai äärde, lükata käpa laeva ja lähebki sõiduks?

See käib selliselt, et loomulikult FSRU OY, kuivõrd need käpad kuuluvad talle, hoiab neid seal, kus ta iganes soovib neid ise hoiustada. Loomulikult, kui nüüd ikkagi peaks minema selliselt, et Excelerate Energy sõlmib liitumislepingu Eesti gaasivõrguga liitumiseks, siis loomulikult tarnib ta käpa siia ette ja selle montaaž võtab umbes kolm nädalat aega. Ilmselgelt need ujuvterminalid nii operatiivselt ühes või teises kohas ümber ei paikne. See aeg on täiesti piisav selleks, et kui siia tahab tulla terminal, tal on olemas käpavõimekus ja liitumispunkt on teada, siis on võimalik see käpp monteerida gaasitaristu külge.

Kas niimoodi hakkab ka edaspidi olema Eleringi vaates, et kui mõni LNG-ujuvterminal tahab end Paldiskisse haakida, siis iga kord peab terminali operaator tooma ka oma käpa? Tulema oma käpaga?

Siin on siiski üldisest pildist valearusaam. Ujuvterminal ei liigu üldiselt selliselt, et sõidab kogu aeg edasi-tagasi ja ükskord on üks, teinekord teine terminal. See töötab nii, et terminal on paigal...

Saan aru. Aga praegu ei ole mitte ühtegi terminali, tahab tulla terminal, esitab liitumistaotluse, kindlasti teil on ju mingi ühtne poliitika. Kas poliitika on see, et kui tahab tulla terminal, siis tulgu oma käpaga?

Jah, täna on liitumispunkt määratletud, liitumispakkumised, mida me liitujale teeme, jätavad käpa liituja töömahu sisse. Tulevikus tuleb mõelda, et kui keegi ujuvterminalidest ei soovi siia liituda ja me tahame luua tagavaravõimekuse Eestis, kas siis peaks liikuma edasi ja selle käpa gaasivõrgu osana sinna külge installeerima, aga täna pakub Elering kõigile ujuvterminalidele, kes Eesti gaasisüsteemiga tahavad liituda, täpselt võrdset kohtlemist, nii et liitumispunkt on seal kai peal, gaasitaristu ja käpp vahel.

Selge. Aga koperdasimegi probleemi otsa. Väidetavalt esimene soovija, kellel taolist käppa endal kaasas ei ole laevale pakituna, tahab Alexela-Infortari sõnul, et käpp oleks juba kai küljes olemas. On see piisav näidustus, et Elering ka tulevikule vaadates soetaks endale taolise agregaadi? Sest ma saan aru, et ehkki käpa konkreetsed ühenduslülid võivad laevati erineda, siis tegemist on ikkagi suhteliselt universaalse seadmega?

Mis puudutab liitumist – jaa – täna pakume, nagu eelnevalt sai räägitud, liitumist käpa ja gaasitaristu vahele. See, kas tulevikus peaks käpa osana Eesti gaasipõhivõrgust rajama, mis tähendabki, et gaasitarbija maksab selle kinni, sest tavaline liituja maksab oma liitumisega seonduvad kulud ise kinni, on kindlasti järgnevate arutelude küsimus. Aga täna on ta nii, et nii nagu Soome terminal pidi selle kulu ise kandma, kes iganes hetkel tahab liituda, siis käpp on terminalikulu, seda me ei pane Eesti gaasitarbija gaasivõrgu tasusse tänases käsitluses.

Kuis nüüd paistab, mis uuest liitumistaotlusest saab? Kas jääbki sinnamaale, et Elering ütleb, et tooge oma käpp, aga teine pool, et meil ei ole ja nii elame edasi?

Taotlusele, mille Alexela-Infortar 11. novembril Eesti gaasisüsteemiga liitumiseks esitasid, saatsime me 18. novembril täpsustavad küsimused tagasi. Meil on eelkõige vaja siin laeva tehnilisi andmeid, mille pealt saame hinnata, kas, mis mahus, kui palju tuleb praegu ümber ehitada Excelerate Energy vastu rajatud gaasipaigaldist ja selle liitumistaotluse vastu rajatud gaasipaigaldist ja teiseks, et liitujatel oleks olemas konkreetne siduv kokkulepe ujuvterminali osas.

Ilmselgelt täna oleme me selle gaasitaristu rajanud gaasitarbija raha eest, see on avalik hüve ja me ei soovi Paldiski gaasi sisendvõimsust broneerida ära ilma selleta, et liitujal oleks olemas konkreetne ujuvterminal. Me ei taha kindlasti korrata seda, mis on elektrivõrgus, et elektri teatud liitujad on broneerinud päris suure osa elektri liitumisvõimsusest ilma selleta, et nad planeeriksid niipea elektrijaamasid võrguga liita. Kindlasti anname liitumisvõimsuse Paldiskis välja ainult selle aja jooksul, kui on konkreetsel liitujal ette näidata ka siduv leping ujuvterminali siin töötamiseks.

Kas Exemplaril on siduv leping ujuvterminali siin töötamiseks?

Ei, ei ole. Ja nii nagu te väga hästi teate, et täna liitumislepingut FSRU OY ei kavatse sõlmida Eesti gaasivõrguga liitumiseks, lähtuvalt Eesti-Soome riikidevahelisest kokkuleppest ja selle muutmisest liigub ta täna Inkoosse.

Saigi ära broneeritud see uhke ehitis, ilma et keegi siia lähiajal liituks?

Ei. See ei vasta kindlasti selles mõttes tõele, et miks ju on üldse võimalus täna liituda või täiendavaid liitumistingimusi paluda, ongi see, et soomlased hetkel siia ei liitu, ega siis ei oleks Paldiskis võimalik teist terminali panna Soome poole renditud terminali ei sisse, kõrvale ega äärde. Vastupidi, täpselt samadel tingimustel, nii nagu oleme seda soomlastele pakkunud, on kõigil teistel võimalik liituda. Nagu oleme öelnud, novembri lõpuks oleme võimelised pakkuma liitumist teistele osapooltele, huvilistele täpselt samadel tingimustel, nagu olime pakkumas FSRU OY-le, Soome ujuvterminali operaatorile.

Neid tehnilisi vastuseid oma kirjale te ei ole saanud?

Jah, neid kaht kinnitust selles osas, et on olemas siduv kokkulepe terminali kasutamiseks ja teiseks, et nad pakuksid konkreetseid terminali tehnilisi parameetreid, seda vastust me oma 18. novembril esitatud täiendavale päringule saanud ei ole.