Paljuräägitud LNG-laev on nüüd Soome lahes kohal, kuid see jääb teisele poole Soome lahte Inkoosse.

Ligi 300 meetri pikkune taasgaasitamisvõimekusega laev mahutab 68 000 tonni veeldatud maagaasi. Exemplar pole gaasiga täislastitud, sest kõigepealt läbib terminal testperioodi. Seejärel hakkavad gaasitankerid Inkoosse gaasi tooma.

Gaasi jagub sealt ka Eesti gaasimüügiettevõtetele.

"Jah, kõik, kes vastavad tehnilistele ja ärilistele nõutele, terminali reeglitele, võivad oma ostumahu reserveerida ja varustada sellega oma kliente," kinnitas Gasgrid Finlandi juht Olli Sipilä.

Kevadel, mil Soome ja Eesti LNG-terminalide rajamist alustasid, polnud Eesti pool kindel, et soomlased jõuavad oma terminali ruttu valmis ehitada, ütles majandusminister Riina Sikkut. Kuid siis muutus soomlaste jaoks terminali rajamine ainuvõimalikuks lahenduseks.

"Soome ei arvanud, et Venemaa torugaasi kinni keerab, ei olnud Nord Streamid õhku lennanud. Olukord muutus ja see suurendas ka soomaste motivatsiooni oma kai ehitusega edasi minna," rääkis Sikkut.

Kuid Sipilä sõnul olid nad algusest peale veendunud, et Gasgridi renditud LNG-terminal tuleb Soome.

"See tuleb siia, Soome esimesena. Loomulikult, kuna ajagraafik oli pingeline, siis oli osa plaanist, et kui Inkoo ei saa valmis esimese talveperioodi alguseks, siis seisaks laev ühe talveperioodi Paldiskis," selgitas Sipilä.

Balticconnectori Inkoo kompressorjaamast läheb gaas Soomest Eesti poole. Kuid esialgu on gaasiettevõtete huvi terminalist gaasi osta väike.

"Kliendid on praegu ettevaatlikud, nad tahavad olla kõigepealt kindlad, et terminal töötab," sõnas Sipilä.

Käesoleval talvel Eestis gaasiga varustatuse probleeme pole, kuid järgmisel kütteperioodil võib tekkida nõudlus ka Inkoo terminalist tarnitava gaasi järele.

"Selleks talveks on gaas olemas. Eriti kui vaadata, et hinnad langevad, on arusaadav, et 1. jaanuaril ei ole neid huvilisi nii palju. Aga tõesti, teises, kolmandas kvartalis, kui järgmiseks talveks mahuteid täidetakse, siis on ilmselt teine lugu," rääkis Sikkut.