"Macroni mõtteavalduse kohta on võimalik öelda järgmist - Esiteks peab Ukraina saama täielikult vabaks ning kontrollima kogu oma territooriumi. Teiseks - Vene sõjakurjategijate karistamiseks peab tegevust alustama rahvusvaheline tribunal. Kolmandaks - Venemaa külmutatud raha tuleb kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Neljandaks - Venemaa peab kahetsema ja vabandama. Ja alles pärast seda saab tulevikku planeerida," kommenteeris Paet Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni mõtteavaldust julgeolekugarantiide andmisest Venemaale.

Soome endine peaminister Alexander Stubb ütles, et ei nõustu Macroniga põhimõtteliselt. "Venemaa peab esmalt tagama, et ta ei ründa teisi. Alles siis saame alustada arutelusid [Euroopa julgeoleku] üle," märkis Stubb, vahendas Financial Times.

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles FT-le, et mõte, et Venemaa sissetungi Ukrainasse saab lõpetada sellega, et lääs annab Venemaale julgeolekugarantiid, on langemas Putini narratiivi lõksu, mille kohaselt on vastutus sõja eest läänel ja Ukrainal endal ning Venemaa on süütu ohver.

Leedu endine välisminister Linas Linkevicius säutsus Twitteris, et Venemaal on kõik julgeolekugarantiid, kui ta oma naabreid ei ründa, annekteeri ega okupeeri. "Kui keegi soovib luua uut julgeolekuarhitektuuri, mis võimaldab terroririigil oma hirmutamismeetodeid jätkata, peaks ta uuesti mõtlema," lausus Linkevicius.

Macroni avaldus pälvis kriitikat ka Kiievis. "Kas keegi tahab terroristlikule ja tapjariigile anda julgeolekutagatisi?" küsis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski riikliku julgeoleku juht Oleksi Danilov. Teise maailmasõja järgsetele tribunalidele viidates, lisas ta: "Nürnbergi asemel sõlmida leping Venemaaga ja suruda kätt?"

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et maailm vajab hoopis julgeolekugarantiid Venemaalt, riik ise tuleks aga vastutusele võtta. "Tsiviliseeritud maailm vajab Putini-järgse Venemaa barbaarsetest kavatsustest tulenevalt julgeolekugarantiid," ütles ta.

Macron: peame tegelema Putini hirmuga, et NATO tuleb talle ukse ette

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles laupäeval, et lääs peaks kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle.

"Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.

"See teema saab olema osa rahuteemadest. Seega peame kaaluma, mida oleme valmis tegema, et kaitsta oma liitlasi ja liikmesriike ning kuidas anda Venemaale garantiisid päeval, mil ta naaseb läbirääkimistelaua taha," ütles Macron.

Macron on varem pidevalt teinud ettepanekuid Venemaaga dialoogiks ning öelnud, et Venemaad ei tohi alandada.

Eelmisel nädalal ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et pärast Vene-Ukraina sõja lõppu peaks Euroopa lahendama ühised julgeolekumured kahasse Venemaaga, kui Putin lubab lõpetada Venemaa agressiooni oma naabrite vastu.