Aidu tuulepark sai kaitseministeeriumilt 2012. aastal loa 33 tuuliku püstitamiseks. Eleon rajatud kaks tuulikut ületasid aga projektis ette nähtud kõrgust ja ministeerium leidis, et need segavad õhuseireradareid ja signaalluuret.

Vaiduls kaitseministeeriumiga kestis aastaid ja TTJA andis korralduse tuulikud lammutada, kuid tänavu jaanuaris teatas ministeerium, et 2024. aastal valmib esimene uus õhuseireradar ning osa Kirde-Eesti tuulikute, sealhulgas Aidu omade kõrgusepiirangud kaovad.

Andres Sõnajalg ütles ERR-ile, et kaks püstiolevat tuulikut ei seisa kuni 2024. aastani jõude. Analüüsid nende käivitamiseks on koostamisel.

"Oleme poole aasta jooksul lootnud analüüsiga valmis saada, aga kahjuks on see kõik veninud, see pole sõltunud meist. Nüüd peaks see kohe-kohe ukse ees olema," kinnitas ta ja lisas, et analüüs peaks valmima lähipäevil.

Sõnajala sõnul on küsimus tuulikute parameetrites ja kui analüüsid läbi saavad, on võimalik käivitada sertifitseerimisprotsess.

TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu kinnitas, et kui analüüs näitab, et tuulepargi mõju õhuseireradarile on kaitseministeeriumile vastuvõetav, on võimalik kahe tuuliku sertifitseerimisega varem alustada.

"Ehitust seal ei toimu kuni 01.07.2024," lisas ta.

Tühjalt seismine ei mõju elektroonikale hästi

Sõnajala sõnul võinuks kaks vaidlusi põhjustanud tuulikut need kaks ja pool aastat, mis nad on püsti olnud, energiat toota.

"Kui elektri hind käis suvel 4000 euro peal, oleks nendest piisanud, et kogu Baltikumis poleks sellist hinda tekkinud," lausus ta, viidates asjaolule, et Aidu kahe tuuliku tootmisvõimsus on 6,8 megavatti, kuid augustikuine rekordhind tekkis kõigest paari megavatt-tunnise tootmispuudujäägi tõttu.

Sõnajalg rääkis, et tuulikute kasutuselevõtu protsess on päris keerukas, kuna need on pikalt tühjalt seisnud ja see ei mõju elektroonikale hästi. Tuulikuid on püütud hoida töökorras, kuid tõde selgub siis, kui need käivitatakse.

Aidu tuulepark arvestab sellega, et saab küsida toetust vana skeemi alusel. Sõnajala sõnul ei ole nad kokku arvutanud, kui suur võiks toetussumma olla, sest see sõltub paljudest parameetritest.

"Toetusskeem on üldse olnud selleks, et oleks ergutav mõju, et toodaks uusi tehnoloogiaid turule. Eleon on Euroopas, rääkimata Eestist praegu ainus uus tuuletehnoloogia. Selliste asjade turuletoomiseks ongi toetused mõeldud, mitte et kasumit teenida. Nii suurt robottehnoloogiat oleks muidu raske turule tuua," lausus Sõnajalg.

2024. aastal saab Sõnajala sõnul minna edasi kogu tuulepargi rajamisega ilma kõrguspiiranguta.