Peaminister Kaja Kallas on mitmel korral koputanud eestlaste südametunnistusele, et tarbiksime sel talvel vähem elektrit, eriti tipuaegadel, sest vastasel juhul võivad meid oodata elektrikatkestused.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Timo Tatar selgitas, et kuna mitmes Põhjamaade elektrijaamas on rikkeid, siis kogu Läänemere piirkonnas on elektrit vähem.

"Võrreldes võimaliku tiputarbimisega on tootmisvõimsuste ülekate erakordselt väike. Nii et sellel talvel on mõistlik tarbijatel elektriga ringi käia vastutustundlikult ja kasutada seda nii vähe kui võimalik. Eriti oluline on kokku hoida nendel hommikutundidel ja õhtutundidel, kus elektritarbimine on traditsiooniliselt kõige suurem ja tugevusvaru elektrisüsteemis kõige väiksem," rääkis Tatar.

Nõndanimetatud tipuajad, kui elektrit kasutatakse päevas kõige rohkem, on hommikul kella 7-9 ja õhtul kella 16-19 vahel.

Varem on tarbimist aidanud hajutada elektrimüügi loogika, kus hind on öösel ja varahommikul odavam ning päeval ja õhtul kallim. Uus universaalteenus on aga kogu aeg sama hinnaga, seega pole justkui põhjust enam elektritarbimist hajutada.

Universaalteenuse idee eestvedaja, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan leiab, et sellest hoolimata pole vaja hakata seda öösel ja päeval erineva hinnaga pakkuma.

"Universaalteenuse hinnaloogika lähtub tootmishinnast, millele on lisatud väike kasumimarginaal. Kuna me ei saa Eesti Energiat sundida kahjumiga elektrit müüma, siis see kasumi osakaal ongi maksimaalne kahe tariifi hinna erinevus. Aga kuna see kasumimarginaal on nii väike, siis maksimaalselt päevane ja öine hind saaks erineda ühe sendi võrra kilovatt-tunni kohta. Ja me ei näe, et see paneks oluliselt tarbijaid oma harjumusi muutma," kõneles Järvan.

Tarbimist mõjutab tema sõnul võrgutasu, mis on päeval ööga võrreldes märksa kõrgem.

Lisaks tekitaks universaalteenuse muutmine segadust ning kahe tariifiga muutuks kogu süsteem märksa keerukamaks, leidis Järvan.

Universaalteenus laristamispidu ei toonud

Kuidas on universaalteenus elektritarbimist päeva lõikes muutnud, seda statistikas uuritud pole. Küll aga on teada üleüldine elektritarbimise muutus pärast universaalteenuse tulekut.

"Võrreldes möödunud aastaga on nii oktoobris kui ka novembris Eestis elektrit vähem tarbitud. Seda isegi olukorras, kus selle aasta november oli veidi jahedam kui möödunud aastal. Tegelikult paistab ka välja, et tiputarbimine ei ole sellel aastal kõrgem kui möödunud aastal. Nii et tundub, et hoolimata universaalteenuse tulekust käituvad Eesti inimesed elektrit tarbides suhteliselt mõistlikult ja sellist suurt laristamispidu ei ole tulnud," märkis Tatar.

Selle põhjal ei pea asekantsler samuti kaht tariifi vajalikuks, kuigi ta ka ei välista seda. "Jah, kindlasti selline variant on olemas, et kunstlikult universaalteenuse praegune hind jaotada kaheks ja tekitada tiputundidele veidi kallim hind, aga just senine tarbimise statistika näitab, et inimesed on ilmselt harjunud elektrit tarbima vastutustundlikult," leidis Tatar.

Ettevõtted tarbivad kolm korda rohkem

Ettevõtlusministri hinnangul tuleks tiputarbimise vähendamiseks vaadata hoopis ettevõtete poole, sest nemad tarbivad elektrit kolm korda rohkem kui kodutarbijad.

"MKM pigem vaatab neid meetmeid, kuidas äritarbijate tarbimist nihutada, sest lihtsam on liigutada kümne kõige rohkem elektrit tarbiva ettevõtte tarbimist kui 100 000 kodutarbija puhul," ütles Järvan.

"Aga loomulikult on tervitatav ka see, kui kodutarbijad siiski arvestavad sellega, et mõistlikum on rohkem öösiti elektrit tarbida ja teatavat kompensatsiooni saavad nad läbi selle, et võrgutasud on öösel odavamad," lisas minister.