Swedbank Eesti juht Lepp: kriis on tootmisettevõtete jaoks kohal

{{1668577440000 | amCalendar}}
Swedbank Eesti juht Olavi Lepp Otse Uudistemajas
Swedbank Eesti juht Olavi Lepp Otse Uudistemajas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Uus majanduskriis on reaalselt osa ettevõtete jaoks kohal, eelkõige tootmises, kus Eesti konkurentsivõime on ohus, rääkis usutluses Delfi Ärilehele Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.

"Kui eelmine kord [koroona ajal] sai kõige rohkem pihta teenindussektor – turism, söögikohad ja meelelahutus –, siis nüüd on kriis liikunud teenustest tootmisse ja kaupadesse. Kriis on teise koha peal. Tootmisettevõtete jaoks on kriis kindlasti päriselt kohal. On raskem kui pandeemia ajal," ütles Lepp Ärilehele.

"Ohus on kõik sektorid, mida inflatsioon lööb. Pigem on praegu küsimus meie konkurentsivõimes riigina. Meie eksport põhineb tootmisel ja ekspordil baseerub ühiskonna jõukus. Iseendaga kaubeldes olulist lisandväärtust ühiskonnale ei loo. Eksport peab raha sisse tooma," jätkas Lepp. "Kui meil tulevad koondamised, siis näeme, et see lööb tarbimist. /.../ Oleme kuulnud, et toiduainete hinnatõusud on tarbijatele veel osaliselt edasi antud. Seega tarbimisega seotud ots võib veel pihta saada."

Lepp ütles, et riik oleks pidanud aitama ettevõtetel energiakulusid katta, sest kõik teised riigid ümberringi toetavad ja mittetoetamisega on Eesti pannud oma ettevõtted nõrka positsiooni.

"Tuleb üles leida need tootmised, kellel on energiakomponent suurem ning siis otsustada," rääkis Lepp. "Millised on meie strateegilised tööstusharud, mida me Eestisse tahame. Kui me neist ühe talvega ilma jääme, mida me siis järgmisel aastal teeme? Osa strateegilisi kaupasid ainult impordimegi ning kaotame suure osa ekspordist? See ei ole kindlasti mõistlik."

Eraisikutega pole Lepa sõnul midagi hullu veel juhtunud. "Mulle tundub, et riigi energiatoetused on aidanud ja aitavad. Kui inimesel on olemas töö, siis saavad majapidamised üsna hästi hakkama. Inflatsioonisurve ei ole nii hull, et pangalaenudega oleks raskusi. Praegu tundub, et majapidamised saavad hästi hakkama. Silma peab peal hoidma tööpuudusel," selgitas ta.

Eesti aastane inflatsioon on viimastel kuudel tõusnud kõrgemale 20 protsendist.

Eesti Pank: laenuraskustes ettevõtete arv hakkab veidi kasvama

Eesti Panga hinnangul suureneb lähitulevikus küll veidi nende ettevõtete hulk, kel tekib probleeme laenude tagasimaksmisega, aga raskustes firmade arv jääb mitu korda väiksemaks, kui see oli 2008.-2010. aasta majanduskriisi ajal.

"Pankadel Eestis on piisavalt puhvreid, et tulla toime probleemlaenude kasvuga ning jätkata laenamist ettevõtetele ja inimestele," hindab keskpank.

Sel sügisel on ettevõtete laenudest üle 60 päeva maksetähtaega ületavaid umbes 0,2 protsenti. 2023. aastal kasvab see tõenäoliselt kahe protsendi lähedale, kui majanduse areng kulgeb nii nagu Eesti Pank septembris prognoosis. 2008.-2010. aasta kriisi ajal kerkis ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude osa isegi kümne protsendi juurde.

"Samas valitseb praegu ennekõike sõja tõttu, aga ka muudel põhjustel väga suur määramatus selle suhtes, milliseks majanduse areng lähiajal kujuneb," nendib Eesti Pank.

Ettevõtete jaoks hakkab probleeme laenude tasumisel tekitama ühelt poolt majanduse jahenemisega kaasnev nõudluse kahanemine toodete ja teenuste järele, mis vähendab ettevõtete tulusid. Teiselt poolt tõusevad ettevõtetel kulud, kuna hinnatõus on kiire ja laenuintressid kerkivad. Keskpanga hinnangul saab enamus ettevõtteid tänu viimastel aastatel kogutud rahalistele puhvritele laenude teenindamisega siiski hakkama.

Pankade jaoks on Venemaa algatatud sõja ja keskpankade intressitõusude tõttu muutunud varasemast kallimaks raha kaasamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Samal ajal on Eesti pangad muutunud mõnevõrra rohkem sõltuvaks olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel, kuna nad on viimastel aastatel aktiivsemalt välja andnud võlakirju raha kaasamiseks finantsturgudelt, seisab keskpanga ülevaates.

Finantsturgude mõju pankade rahastusele ja seega ka laenuturule on siiski üsna piiratud, sest lõviosas rahastavad Eesti pangad end hoiuste kaasamise kaudu. Lisaks intressitõusudele teeb võlakirjade väljastamise kaudu rahastuse saamise Eesti pankade ja ettevõtete jaoks kallimaks see, et välisinvestorid hindavad siinse piirkonna riske sõja tõttu suuremaks.

Keskpanga hinnangul on pangad senisest rohkem haavatavad, sest nende laenuportfellid on kiiresti kasvanud ja kui majandusolukord halveneb, võivad laenukahjumid tulla suuremad. Lisaks eluasemelaenudele on üha kiiremini hakanud suurenema ka ettevõtete laenud ja kuigi kinnisvaraturg näitab esimesi rahunemise märke, on eluasemelaenude väljastamise tase ajaloolises võrdluses endiselt kõrge.

Eesti Pank plaanib tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude pankade jaoks ühe protsendi pealt 1,5 protsendi peale. Keskpanga hinnangul aitab see maandada riske, mis kaasnevad pankade laenuportfelli kiire kasvuga ja tagab pankade võime rahastada Eesti majandust. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kõrgem määr hakkab kehtima alates 2023. aasta detsembrist.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: