Swedbanki juht: ühed kulutavad ja teised mõtlevad, kuidas kuu lõpuni toime tulla
Swedbank Eesti juhi Olavi Lepa sõnul võib kiire intressitõus näidata leevenemist peale talve. Lepp märkis, et hoiused on väga kontsentreerunud ehk mõnel on neid omajagu ja teistel pole üldse, mistõttu ei anna keskmise tarbimise vaatamine selget pilti.
Lepa sõnul peab meeles pidama, et 20 protsenti ületavat inflatsiooni arvestatakse möödunud aastaga võrreldes ning igakuiselt hinnad nii palju ei tõuse. "Omaette fenomen on jah see, et ülejäänud Euroopas pole nii kiiret inflatsiooni nähtud kui meil," ütles ta.
Ühelt poolt võib vaadata, et Eesti on väike ja kiire inflatsioon jõuab siia esimesena kohale. Eesti majanduse stabiliseerudes jäävad aga ka siinset keskkonda mõjutama Euroopas kehtestatud intressimäärad. "Ehk saame sel juhul ravimeid edasi kui me juba terved oleme," ütles ta.
Intressimäärade otsuste valguses jätkab tõusmist ka euribor. "Me peame jälgima seda, mida Euroopa Keskpank ütleb. Nad on signaliseerinud, et järgmine neljapäev tehakse järgmine tõstmine. Kas see on 0,5 või 0,75 protsenti, seda saame näha," rääkis Lepp. "Pigem enamus turgudel usub, et näeme 3,5 protsenti ja siis hakkab alla tulema."
Eestlaste tarbimiskäitumine pole kiire inflatsiooni ajal aga muutunud ning pigem on mindud säästude kallale. Lepa sõnul võib seda vaadata mitmeti. "2020. aasta alguses meil oli kodumajapidamiste hoiuseid umbes kaheksa miljardit, aasta lõpus üheksa. Eelmisel aastal tuli aasta lõpus 10 peale, pluss miljard pensioniraha ehk jõuti 11 peale. Täna on jälle 11, see aasta ei ole hoiused kasvanud. Samal ajal on hoiused väga kontsentreerunud – osadel on neid omajagu ja teistel pole üldse, ehk seda ei saa võtta keskmisena kõigile," kirjeldas ta.
Hinnatõus peaks Lepa sõnul pidurduma peale talve. "Kõik märgid võiks näidata, et kuna energiapuudus on hakanud leevenema, vähemalt osade energiakandjate puhul, siis võiks loota, et äkki tuleb mingi leevenemine. Samas teised ütlevad, et veel veebruaris võime näha diislihinna lööki, kui muid poliitilisi kokkuleppeid ei sünni. Nii et talv on veel keeruline, aga äkki peale seda näeme leevenemist," ütles Lepp.
Lepa sõnul on mõnevõrra kasvanud krediitkaartide kasutamine, kuid olulisem on vaadata kaardikäivet tervikuna. "See on kasvanud kaheksa protsenti võrreldes eelmise aastaga. See ei ole kuidagi 20 protsenti, mida poes ühiselt kulutame. Ehk väga hirmus see poeskäigul ei ole olnud, kuid võib-olla saame selle eest vähem kaupa," ütles ta.
"Tundub, et praegu peetakse hästi vastu. Üks enimkasvanud on olnud reisimine, aga tuletame meelde, et osad inimesed kulutavad ja teised mõtlevad, kuidas kuu lõpuni toime tulla. Sellel peab eeskätt riik tähelepanu hoidma, et kõik toime tuleks," sõnas Lepp.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera", intervjueeris Priit Kuusk