Lootsi tänava laevavrakk vajab valitsuselt pool miljonit eurot

Lootsi koge teise poole vedu 7.-8. juulil.
Lootsi koge teise poole vedu 7.-8. juulil. Autor/allikas: Aron Urb

Meremuuseum taotles kultuuriministeeriumilt üle poole miljoni euro selleks, et konserveerida kevadel Tallinnas Lootsi tänava ehituselt välja tulnud laevavrakk. Raha eraldamine valitsuse reservist nõuab koalitsiooninõukogu heakskiitu.

Büroohoone maa-aluse osa rajamisel leitud keskaegne laevavrakk on üks suuremaid ja terviklikumaid säilinud keskaegse laeva vrakke, mis viimastel aastakümnetel Euroopast leitud. Vrakiga koos tuli päevavalgele ka ohtralt leiumaterjali.

Vrakk toimetati neljas tükis Lennusadama alale, kus see ootab nüüd koormakatte all korralikku konserveerimist. Kuivõrd tegu on erakordselt suure laevakerega, on sellega seotud tööd ka väga kallid ja meremuuseumil endal sellisteks ootamatuteks väljaminekuteks piisavalt raha pole. Seepärast pöördus ka muuseumi juht Urmas Dresen rahataotlusega kultuuriministeeriumi poole.

Mitu nädalat nii ministeeriumide laual kui ka valitsuse plaanides olnud rahataotlus jõudis viimaks sinna punkti, et see kirjutati valitsuse selle nädala istungi päevakorda. Rahandusministeerium teeb ettepaneku anda valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 510 500 eurot Lootsi tänavalt leitud laevavrakiga seotud kulude katteks.

Lootsi koge esimese poole vedu tänavu 5.-6. juulil. Autor/allikas: Aron Urb

Kuigi enne istungit oli kultuuriminister Piret Hartmanil veendumus, et taotlus saab heakskiidu, siis nii siiski ei läinud ja küsimust arutatakse järgmisel nädalal. Kuna tegu on erakorralise eraldisega valitsuse reservist, peab selle läbi rääkima koalitsiooninõukogus, mis toimub tuleval esmaspäeval. Seega on lootus, et rahaeraldis saab kinnituse järgmisel neljapäeval valitsuse istungil.

Hartman selgitas, et kultuuriministeeriumi vahenditest ei oleks muuseumi toetamine olnud võimalik.

"Kahjuks on nii, et meie haldusalas on ressurssidega väga piiratud seis ja 500 000 on nii suur summa, et selliseid võimekusi meie allasutustel ei ole. Praegu on eriti keeruline ka see, et kõik kulud kasvavad. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud vähemalt topelt suuremad, nii et sellist summat meil ei ole," rääkis kultuuriminister.

Rahandusminister Annely Akkermann märkis, et selliste ootamatute leidude puhul, nagu erakordselt suure laevavraki väljatulek, on tavapärane küsida raha valitsuse reservist.

"Keegi ei osanud ette näha, et selline vrakk leitakse ja on tava, et sellised ootamatud erakorralised kulud, mida eelarvetesse ei osata planeerida, et need eraldatakse valitsuse reservfondist ja selleks see reservfond ongi," kõneles Akkermann.

Lootsi tänava koge Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Miks nii suur summa?

Meremuuseumi juht Urmas Dresen selgitas, et nii suurt summat on vaja selleks, et rajada vraki ümber ajutine konserveerimishall ning teraskonstruktsioonid.

"On plaanitud rajada ajutine konserveerimishall, kus on seda võimalik puhastada, jälgida puitu, mis sellega juhtub, ja võtta proove. See puitraketis, mille najal toodi vrakk Lennusadamasse, tuleb eemaldada, sest puit ei ole püsiv ja vrakk võib väänduda, sest tegemist on väga suure laevaga," rääkis Dresen.

Kuigi meremuuseum on üle viie aasta tagasi ühe keskaegse koge konserveerinud, siis tollal kasutatud halli ümber ehitada ei saa, sest uus vrakk on ligi kolm korda suurem. Uue halli pindalaks on plaanitud 450 ruutmeetrit.

"Kui eelmise koge väljatõstmise kaal oli natuke alla 28 tonni, siis praeguse laevavraki puhul on ligi 100 tonni. See annab aimu, mis konserveerimine võib maksma minna," märkis Dresen. Ta lisas, et ajutine konserveerimishall tuleb üsna täpselt laeva mõõtude järgi ja mingit lisaruumi sinna ei jää.

Dresen juhtis tähelepanu ka asjaolule, et ehitushinnad on kõrged ning tunduvalt kõrgemad, kui viimatise koge restaureerimise ajal.

Raha läheb Lootsi laevavrakiga tegelemiseks vaja veelgi, kuid Dreseni hinnangul saab edaspidi meremuuseum oma vahenditega hakkama ning teatud tegevuste puhul saab taotleda rahvusvahelisi grante.

Külastajate rõõmuks tuleb vrakki ümbritsevasse halli ka vaateaken, kust saab jälgida konserveerimisprotsessi. Hiljem kaalutakse ka võimalust külastajaid halli sisse lasta.

"Konserveerimine toimub mitme aasta vältel, see on pikk protsess ja see puit peab väga aeglaselt kuivama, et teda oleks võimalik hiljem korralikult püsivalt eksponeerida," põhjendas Dresen, miks antakse külastajatele võimalus vrakiga tegelemisest osa saada.

Praegu asub aga vrakk lennusadama alal algsel puitkonstruktsioonil ning on kaetud koormakattega, mis on juba ilmastiku tõttu räsida saanud. Nii peab ta seal seisma veel vähemalt kolm kuud, kui mitte kauemgi, sõltuvalt valitsuse otsusest. Dresen hindas, et jaanuari esimeseks pooleks võiks olla selge konserveerimishoone rajamise hanke võitja ning hall võiks kõige varem valmis saada märtsiks.

Ekspertide hinnangul on 14. sajandist pärit vrakk koos leidudega merendusajaloo seisukohast ülimalt väärtuslik ning on vajalik leida võimalus see konserveerida ja museaalina eksponeerida. Projekti realiseerumisel saab päästetud kogu Euroopa keskaegse meresõidu seisukohalt oluline laevavrakk, mis kuulub üldse suurimate sellest perioodist leitud vrakkide hulka.

Lootsi koge vrakist leiti muu hulgas jalanõude jäänuseid Autor/allikas: Patrik Tamm / ERR

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: