Tallinna linnavolikogus on neljapäeval teisel ja viimasel lugemisel linna järgmise aasta eelarve, mille maht on 1,1 miljardit eurot.

Opositsioonierakondade – Eesti 200, EKRE, Isamaa ja Reformierakond – fraktsioonide juhid leidsid ERR-ile vastates eelarvest nii mõnegi sellise rahaeraldise, mille võiks nende hinnangul märksa vajalikuma peale suunata.

Suurima opositsioonifraktsiooni, Reformierakonna, esimees Kristen Michal nentis, et eelarves vähenevad investeeringud, mida on vaja pealinna arenguks.

"Kiidetakse suureks Vanasadama trammiprojekti, kuid võin meenutada, et juba aastail 205–2016 oli see projekt koos välisrahaga töökavades, nagu Ülemiste tramm. Linn peaks hakkama arendama Haabersti, Mustamäe-Nõmme, Lasnamäe ja Pirita suunalist trammiliiklust ning kaugemale vaadates ka Põhja-Tallinna ühendust Lasnamäe suunal, läbi Kristiine," lausus Michal.

Ka Eesti 200 tahab, et rööbastransport oleks rohkem pildil. Raha peaks võtma ära tasuta ühistranspordilt, ütles Eesti 200 fraktsiooni asejuht Joel Jesse.

""Tasuta" teenuse asemel tuleks investeerida ühistranspordi konkurentsivõimesse, tõsta ühenduskiiruseid ja arendada Tallinnas samm-sammult välja kiire ja mugav rööbastranspordivõrk, mis väärtustaks linnaruumi ja aitaks muuta meie elukeskkonna keskkonnasõbralikumaks. Tänane "tasuta" ühistransport neelab iga-aastaselt aina suuremaid summasid ning hoolimata sellest autostub Tallinn edasi, kuna Tallinna ühistransport on aeglane ja liinivõrk ei vasta enam inimeste ootustele," lausus ta.

Kui Reformierakond ja Eesti 200 soovivad rööbastransporti rohkem raha, siis EKRE hinnangul peaks esimesel võimalusel korda tegema Peterburi tee. Järgmise aasta eelarves on raha ette nähtud remondiprojekti koostamiseks.

"Linnavalitsusel oli remont paar aastat tagasi küll plaanis, kuid see lükati teadmata ajaks edasi. Samas ehitushinnad aina tõusevad ja hädavajalike remonditööde edasilükkamine ei ole mõistlik," ütles EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas.

Ühes asjas on Reformierakond ja EKRE ning ka Isamaa ühel meelel – opositsiooni tehtud muudatusettepanekuid linnaeelarvesse saaks ja peaks rahastama linna meediakulude arvelt.

"Raha aruka kasutuse poolelt on ülekulu (Tallinna linnapea Mihhail) Kõlvarti poolt hädavajaduseks peetavad ligi 70 kommunikatsioonitöötajat, keskmise palgaga 2058 eurot kuus. Üle on (eelarves) ka linnajuhtidele eetriaja ostmiseks ja muuks propagandaks ligi kolm miljonit eurot. Palgaliste kiitjate ja propaganda koomaletõmbamisega saaks näiteks täita kohe järgmisel aastal lubaduse pensionäridele, tõsta hinnatõusutoetus 200 euroni. See on üsna märgiline valik, kas üks või teine," lausus Michal.

Tallinnas on 93 000 pensionäri. Pensionilisa tõstmine 200 euroni maksab ligikaudu 2,5 miljonit eurot.

Tallinna kommunikatsioonkulude ülerahastamisele juhtis tähelepanu ka Isamaa fraktsiooni juht Karl Sander Kase. "Keerulistel aegadel saaks neid vahendeid suunata eluasemete energiatõhususe suurendamiseks ning erinevatele vajaduspõhistele toetusmeetmetele," leidis ta.

Eestikeelsele õppele üleminek tekitab küsimusi

Tallinna võim, eelkõige selle keskerakondlik osa, on olnud kriitiline täielikult eestikeelsele õppele ülemineku suhtes, sest nende hinnangul tehakse seda kiirustades ning vajalikud õpetajad puuduvad. Opositsioon on aga pikemat aega näidanud näpuga eelarve suunas, et seal puudub selleks eraldatud raha.

Isamaa on vastava ettepaneku, et raha peaks selle jaoks eelarvesse suunama, ka teinud.

"Eesti keele süvaõppeks on järgmisel aastal ette nähtud ainult 53 000 eurot. Võrdluseks – Tallinna vene lütseumile, mis pakub venekeelseid kursuseid, on ette nähtud 47 000 eurot. Isamaa ettepaneku järgi tõuseks eesti keele süvaõppeks ette nähtud vahendid haridusasutuste töötajatele kolmele miljonile eurole," ütles Kase.

Lisaks vene lütseumi toetamisele peaks Tallinn loobuma ka rahuliku kooselamise programmi toetamisest, lisas ta. "Kõige parem viis, kuidas tagada ühtne inforuum ning vältida pingeid ühiskonnas, on keeleoskus. See tähendab, et linna raha tuleks suunata eestikeelsele haridusele üleminekuks," ütles Kase.

"Eelarvest on puudu arvestatav pingutus eestikeelsele  haridusele üleminekuks, see  on muidugi nii poliitilise hoiaku tõttu, linnapea ja Keskerakond on riigikeelsele haridusele ülemineku vastu," lausus Michal.

Jesse sõnul peab haridusvaldkond üldiselt saama rohkem raha. "Sealhulgas suurendada õpetajate arvu, et klassikomplektide suurused oleks vastavuses seadusega ja et õpilased ei peaks osades koolides õppima kahes vahetuses, mis pärsib huviringides käimist ja on keeruline nii õpilastele, lastevanematele kui õpetajatele," lausus ta.

Lumetõrje peaks olema linna kohustus

Aastaajale omaselt on pealinlastel kombeks arutada, kas lund ja libedust saaks pealinna tänavatelt äkki kuidagi kiiremini ja paremini tõrjuda.

Isamaa on näiteks mitu aastat teinud ettepanekuid, et linn peaks eraomanikelt võtma kõnniteede korrashoiu kohustuse, sest see on nende hinnangul ebaõiglane nõudmine.

"Kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikule on ebaõiglane ja paljudel juhtudel teostamatu ülesanne. Omanikul on kohustus lumesaju korral Tallinna teid hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta saju korral tööle minna. Kõige enam valmistab see probleemi eakatele ning inimestele, kel on lumekoristus tervislikel põhjustel raskendatud," lausus Kase.

Täpselt samal meelel on ka Eesti 200. "Teha seda linna poolt tsentraalselt, mis tagaks hoolduses parema ja ühtlasema kvaliteedi ning vabastaks majaomanikud ebamõistlikust kohustusest," ütles Jesse.

Investeeringute maht järgmisel aastal väheneb

Lisaks tegi opositsioonierakonnad muudatusettepanekuid, et suunata raha Piritale Padriku põhikooli ehitamiseks ja Pirita majandusgümnaasiumi juurdeehituse teise etapi teostamiseks ning 10 miljoni euro jagu elanikkonna kaitseks (EKRE); Harju tänavale märtsipommitamise ohvrite mälestustahvli rajamiseks; et võtta raha Linnahalli administratiivkuludelt ja suunata see spordiväljakute ja staadionite õhtuseks lahtihoidmiseks (Isamaa); jalgrattateede põhivõrgu kiiremaks väljaehitamiseks (Eesti 200).

Eelarve eelnõu kohaselt on linna 2023. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks 1,14 miljardit eurot, mis on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti enam kui 2022. aasta täpsustatud eelarves ja 108,2 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti enam kui 2022. aastaks esialgselt kinnitatud eelarves kavandatud.

Eelarves kasvavad põhitegevuse tulud võrreldes 2022. aasta täpsustatud eelarvega 5,2 protsenti ning põhitegevuse kulud 8,7 protsenti.

Investeeringuteks on 2023. aasta eelarves 217,6 miljonit eurot, võrreldes 2022. aasta esialgse eelarvega väheneb investeeringute maht 19,2 protsenti ja täpsustatud eelarvega võrreldes 4,7 protsenti.

Investeeringutest on suurima osakaaluga teed ja tänavad (35,9 protsenti), haridus (22,6) ning kultuur ja muinsuskaitse (12,9).

Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2023. aastal laenata kuni 90 miljonit eurot, millega kujuneks linna netovõlakoormuseks 2023. aasta lõpuks 30 protsenti.

Tallinna 2023. aasta eelarve lõpphääletus toimub linnavolikogu 15. detsembri istungil.

Koalitsioonierakondadel Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on Tallinna volikogus vastavalt 39 ja kuus kohta, opositsioonierakondadest on Reformierakonnal 15, Eesti 200-l ja EKRE-l seitse ja Isamaal viis kohta.