Venemaale Ukraina ründamise eest seatud piirangud on põhjustanud tarneprobleeme sellistes sektorites nagu puit ja väärismetallid, kuid laiemad häired on tulenenud peamiselt globaalse turu trendidest, sõjast endast ja Moskva vastumeetmetest, ütles analüüsiga tutvunud inimene majandusuudiste agentuurile Bloomberg.

Seni avalikustamata mõjuanalüüsi koostamist nõudsid Euroopa Komisjonilt liikmesriigid. Euroopa Liidus on alustatud arutelusid järgmise, arvult juba üheksanda sanktsioonipaketi kehtestamiseks Venemaale. Selle peamiseks sihtmärgiks on Venemaa ligipääsu piiramine droonidele, investeeringutele ja tehnoloogiale.

Euroopa Liit on püüdnud sanktsioone kujundada selliselt, et need kahjustaksid enam Venemaad kui oma liikmesriike. Ja ehkki Ungari, mis on seni kõige rohkem püüdnud takistada piirangute seadmist Venemaale, on väitnud, et sanktsioonid kahjustavad tema majandust, näitab analüüs, et sellekohased väited on ülepaisutatud, tõdes Bloomberg anonüümsust palunud ametnikule viidates.

Sama allika sõnul oli Euroopa Liit novembri lõpu seisuga osana ajutisest kriisiraamistikust, mis võimaldab riigiabi reeglite paindlikkust, riikides heaks kiitnud enam kui 150 meedet, mille abil leevendatakse Venemaa sissetungiga kaasnenud šokki. Hinnangu kohaselt on meetmete kogumaht 525,5 miljardit eurot.

Bloomberg märgib, et enne Venemaa sissetungi eeldati EL-i majanduse märkimisväärset kasvu ning selle jõudmist tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Selle asemel on aga sõda nüüd toonud kaasa kõrgemad hinnad ja häired tarneahelates ning avaldanud survet riikide rahandusele, kuna valitsused püüavad leevendada hüppeliselt kasvanud energiakulude mõju.

Energiahindade tõus ongi Euroopas olnud USA ja Jaapaniga võrreldes eriti tõsine, tekitades probleeme konkurentsivõimele ja põhjustades paljude ettevõtete tootmismahu vähenemist. Liikmesriikide võetud meetmed, et piirata kõrgete energiahindade mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele, on hinnangu kohaselt 2022. aastal 0,9 protsenti EL-i sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Bloomberg märgib ka, et kuigi EL-i SKT suurenes selle aasta esimesel poolel, jõudis bloki aastane inflatsioonimäär oktoobris 11,5 protsendini ja majanduskasv on riikides olnud ebaühtlane ning mõned riigid on registreerinud majanduskasvu peatumise või isegi languse. Samuti on rekordiliselt madal tarbijate kindlustunne.

Hinnatõusule Euroopas on kaasa aidanud puidu impordikeeld ning seetõttu on tekkinud vineeri ja tamme tarneprobleemid, leiti hinnangust.

Mõningaid tooteid napib aga pigem sõja ja Moskva rakendatud vastumeetmete, mitte sanktsioonide tõttu. Nii on kokku kukkunud kiipide tootmiseks vajalike haruldaste gaaside, nagu neoon ja ksenoon, import.

Bloomberg toob ka välja, et EL ei ole seni kehtestanud sanktsioone Venemaa kriitilise tähtsusega toorainete impordile, hinnangust selgus, et alumiiniumi, nikli ja titaani import on tõusnud ning pallaadiumi ja vase import pisut langenud.

Üks haavatavus, mille Ukraina sõda paljastas, on EL-i sõltuvus Venemaa raudteedest ja kaubaveokoridoridest Hiinaga, selgub analüüsist. Tõenäoliselt mõjutab see transpordikulusid ja on täienduseks probleemidele õhutranspordiga ning Hiina sadamates esinevatele raskustele.

Toidu- ja põllumajandussaaduste hinnad, mis enne sõda mitmel kaubal tõusid, on aga analüüsi kohaselt hakanud langema, seda osaliselt tänu teraviljaveo taastamisele Mustal merel.