Elering teatas esmaspäeval, et käivitab üle 10-kilovatise paindliku tarbimisvõimsusega tarbijatele vabatahtliku meetme, mida rakendatakse siis, kui kõik turupõhised meetmed on ammendunud ja järgmine samm oleks tarbijate roteeruv piiramine.

Laiemalt tarbimise juhtimiseks Eestis aga meetmeid ei ole. Riigil ei ole ka plaanis pakkuda elektri ületarbimise vältimiseks universaalteenust eraldi päevase ja öise tariifiga, et tiputarbimist hajutada.

Kodutarbijate tarbimise juhtimisele keskenduva Futugridi juhi Toomas Valge sõnul on elektritarbimine kasvuteel ja lisaks võimsuste juurde toomisele peab rohkem keskenduma tarbimise juhtimisele. Vabatahtlikest lahendustest seejuures ei piisa.

"Eleringi loodud meede on aga avariireservmeede sellises olukorras, kui turupõhised meetmed on juba ära kasutatud ja neist ei ole piisanud," ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.

Kui tahta tarbijatele täiendavalt maksta tarbimise vähendamise eest, peaks raha tulema kas riigieelarvest või tuleks suurendada tarbijate võrgutasu.

"Raha teenimiseks on tarbijatel võimalik osaleda süsteemihaldurite reserviturul. Pärast päev-ette ja päevasisest elektriturgu on süsteemihaldurite roll elektrisüsteemi tasakaalus hoidmine. Selleks käivitavad süsteemihaldurid reguleerimisturule tehtud pakkumisi. Seal saavad osaleda ka tarbijad nii tarbimise vähendamise kui ka tarbimise suurendamisega," rääkis Ellermaa.

Ühendkuningriik on valmis juhul, kui tiputunnil on elektrit puudu, maksma inimestele raha, et nad sel ajal elektrit ei tarbiks, isegi kolm naela kilovatt-tunni eest.

"Seda saaks ka Eestis rakendada, kuid see eeldab täiendavat raha ja nagu mainitud, siis see raha tuleks kas riigieelarvest ja/või peab Elering võrgutariifi tõstma," ütles Ellermaa.

Energiaettevõtja ja endine Eesti Energia juhatuse Sandor Liive ütles saates "Vikerhommik", et Eestis võiks sarnaselt Ühendkuningriigiga maksta tiputundidel elektri mittetarbimise eest. "Meil on täna näiteks universaalteenus 20 sendi kilovatt-tunni juures. Kui seda (elektri tiputundidel mittetarbimist - toim) ka meil kompenseerida, siis saaksime tarbimisgraafiku ühtlasemaks," rääkis Liive.

Vabatahtlikest lahendustest ei piisa, tarbimise juhtimine vajab poliitilist otsust

Valge sõnul on kõige aluseks see, et elektri tootmine ja tarbimine peab olema igal hetkel tasakaalus ja seda on võimalik tagada vaid juhitavate võimsuste, taastuvenergia ja tarbimise juhtimise koostoimes. "Konventsionaalne lahendus on seni olnud, et regioonis on palju tootmisvõimsusi ehk mingisugune jõud ajab turbiini ringi – on see kivisüsi, põlevkivi, tuumajaam, hüdroenergia. Kogu süsteem on lähtunud ennekõike tootmisest," ütles Valge.

"Elektritarbimise prognoosi vaadates kasvab 2040. aastaks tänasega võrreldes elektrienergia vajadus umbes 60 protsenti. Kogu süsteemi on vaja teha suuremaks ja seda ei saa teha ainult näiteks tuuleparkide arvelt, kus tootmine on väga heitlik," ütles ta.

Eleringi plaanis Valge konkreetseid lahendusi ei näe. "Loomulikult on hea näha, et midagi võetakse ette, teistpidi ma ülemäära realistlikuks ei pea, et see võiks olukorda praeguses eriti kriitilises situatsioonis positiivselt mõjutada," ütles ta.

"21. sajandi energiasüsteem peab olema selline, kus kõik osapooled on aktiivsed turuosalised, lõpptarbijani välja. Kõike, mida saab juhtida, peab olema võimalik juhtida," ütles Valge. Tarbimise juhtimisele keskendumine nõuab aga poliitilist otsust.

Kodutarbijatele tähendaks tarbimise juhtimine peamiselt küttelahenduste ja vee soojendamise elektrikulu nihutamist kõige mõistlikumale ajale.

Kodutarbimise juhtimisest mõju saavutamiseks peab olema süsteemis aga arvestatav hulk majapidamisi.

"Näiteks võtame selle tänavu augustikuise juhtumi, kui elektri tunnihind oli 4000 eurot megavatt-tund. Kui sel momendil oleks olnud 1500 elektriboileri tarbijat, kes nõustusid boileri välja lülitama, siis oleks tunnihind olnud alla 1000 euro megavatt-tund," rääkis Valge.

Tarbimise juhtimiseks on aga vaja motivatsiooni. Peamisteks motivaatoriteks on väiksemad ja prognoositavaid kulud.

Valge sõnul on börsipakett seotud kokkuhoiuga, kuid praegune universaalteenus teeb tarbimise juhtimisele ja varustuskindlusele karuteene, kuna ei pane inimest mõtlema tarbimise aja peale.

"Üks motivaator saabki olla see, et ühelt poolt annad tarbijale prääniku – tarbija saab fikseeritud elektrihinna, mis on enam-vähem talutav, ja teiselt poolt peaks selle eest vastu andma lubaduse, et tarbija seadmeid võib keskselt juhtida," tõi ta näite. Teine variant oleks pakkuda tarbimise ajatamise eest inimesele preemiat.