Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et tema erakond tahab, et madala palga teenijad maksaksid senisest vähem makse ning jõukamad rohkem. Üks variant oleks tema sõnul tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Ta ei välistanud astmelist tulumaksu, kuid pidas oluliseks ka maksusüsteemi lihtsust.

Reformierakond soovib kaotada maksuküüru. "Lihtsuse poole liikumine ja maksuküüru kaotamine on pigem see, ms toob jõukuse kasvu. Need, kellel palgad praegu kasvavad, näiteks õpetajad jõuavad Keskerakonna tehtud valemis mingil hetkel sellele tasemele, kus nad maksavad rohkem," ütles Kristen Michal.

Isamaa tahab Priit Sibula sõnul perepõhist maksustamist. "Kui siiani on inimesi maksustatud üksikisikupõhiselt, siis meie arvates on aeg üle minna perepõhisele maksustamisele ja maksuvaba võiks olla täiendavalt iga lapse kohta 5000 eurot aastas ja abikaasade ühisdeklaratsioon võiks tagasi tulla," selgitas ta.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovib makse langetada. "Kõige suurem probleem on Eestis ikkagi inimeste toimetulek. See tähendab, et hinnatõus ja kogu inflatsioon on teinud valdava osa Eesti inimestest, kes siiani hästi hakkama said, vaeseks ja nad ei saa enam hakkama. Ja selles me peame inimesi aitama riigina sellega, et peame hakkama hindasid alla suruma. Selleks me peame langetama aktsiisi kütusele ja energiale ja on vaja langetada käibemaksu toidule ja ravimitele," rääkis erakonna esimees Martin Helme.

Keskerakond soovib Jaak Aabi sõnul astmelist tulumaksusüsteemi. Esimene aste on tulumaksuvaba miinimumi tõus 725 euroni. "Siis on kuni 3400 eurot, millest maksad 20 protsenti ja selle osa pealt, mis ületab 3400 eurot, maksad 30 protsenti," rääkis Aab.

Aabi hinnangul on Eestis maksubaas madal ja seetõttu on pidevalt mitmes valdkonnas ka raha puudu. Milliseid makse Keskerakond tõsta tahaks, seda Aab ei öelnud, kuid märkis, et varakamad inimesed peaksid maksma rohkem kui siiani.

Helme omakorda ütles, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus. Tema hinnangul koormab see majandust ning seetõttu ei toimu majanduskasvu ja riigi sissetulekud maksudest ei kasva. "Vaja on langetada makse, et majandus läheks paremini käima, vaja on langetada tarbimismakse, et inimestel oleks odavam osta. Sellega tuleb ka majanduskasv ja maksulaekumine."

Aab nõustus Helmega, et tarbimismaksud peaksid olema madalamad. "Need löövad just selle inimese rahakoti pihta, kes peavad neid igapäevaseid kulusid niikuinii tegema," lisas ta. "Tarbimismaksud kas või ajutiselt – need käibemaksud energiakandjatele, pluss kütuseaktsiisidele, mis on küll soodsama määraga, mida pikendati – tuleks lasta miinimumi. See peaks natukenegi pidurdama inflatsioonihüpet, mida peab nüüd kustutama õpetajate palgatõusu ja päästjate palgatõusuga," rääkis Aab.

Michal nõustus, et eesmärk on majanduskasv. Maksumaksja raha peab tema hinnangul suunama investeeringutesse, et luua lisandväärtust. Ta märkis, et hinnatõus on toiminud ning seda ei saa riiklikult ära keelata. "See tähendab, et ka tööstuses ja majanduses tuleb jõuda tasemele, kus igaüks toodab rohkem lisandväärtust. See on see, kuhu riik saab panustada ja kus euroraha samamoodi saab kasutada."

Sikkut ütles, et selleks, et inimestel paremini läheks, peavad palgad kasvama. "See on see, et on haridusse raha vaja, kõrgem lisandväärtus, aga ka maksupoliitika muudatused. On ebaõiglane teha eelarve jaoks negatiivseid maksumuudatusi, nagu koalitsioonipartnerid välja pakuvad, mis jõuavad jõukamatele. Perepõhine tulumaksuvabastus lapse pealt – kui palju inimesi on Eestis, kelle sissetulek on nii suur, et nad saaksid kasu lõigata sellest kolme lapse puhul, neid on väga vähe. See pole õiglane. Samamoodi Reformierakonna 700 eurot tulumaksuvaba kõigile – 340 miljonit jagada inimestele, kes ongi jõukamad. Ükski praegu miinimumi teeniv päästja ei võida sellest," kommenteeris ta.

Kuidas aidata ettevõtteid?

Poliitikud rääkisid ka, milline on lähiajal Eesti ettevõtete olukord ning kuidas neid saaks aidata.

Michal ütles, et majanduse jahenemise ajal on alati osal ettevõtetel raskem toime tulla. "Energiamahukad ettevõtmised on praegu ilmselt suurema löögi all. Ehkki on tehtud ka erinevaid energiasoodustusi, aga Eesti riigi maksumaksja rahakoti juures oleme ikkagi teinud valdavalt eraisikutele eeldusel, et inimesed on võimelised edasi tarbima," rääkis ta.

Sibula sõnul on suurim mure Eesti ettevõtete kaotamine konkurentsis seetõttu, et teised riigid toetavad oma majandust rohkem kui Eesti.

"Küsimus on see, et kui me midagi ei tee, siis me pole konkurentsis. Kui vaatame, mis on täna energia hinnad Poolas, kuidas meie ettevõtted praegu kaotavad ekspordis Poola ettevõtetele seal, kus nad on olnud aastaid edukamad, siis me peame sellele reageerima," rääkis Sibul. Kui suures ulatuses ning milliseid sektoreid peaks enim aitama, seda on Sibula sõnul keeruline praegu öelda.

Aab ütles, et kui Keskerakond viimati valitsuses oli, siis toetas valitsus kütteperioodil ka ettevõtjaid, kes elasid näiteks tänu võrgutasude langetamisele raske aja üle.

"Mis on vahepeal juhtunud? Hinnad hakkasid üles ratsutama kevadel, suvel. Nüüd on kena kuulata, kuidas koalitsioon räägib, et peaksime ettevõtteid aitama, et konkurentsvõimes ei suuda püsida. Tõsi nad ei püsi konkurentsis, nad sulgevad uksi, sest mujal riikides on toetusmehhanismid rakendatud. Kriiside ajal ongi kriisimeetmed," kommenteeris ta.

Helme sõnul saab ettevõtteid aidata, kui sundida Eesti Energiat müüma neile elektrit omahinnaga, mis on tema sõnul madalam kui kolm senti kilovatt-tunnist. "Ärge tulge mulle rääkima, et Eesti Energia, kes teenib 1,5 miljardit sel aastal, ei saa hinda langetada, sest ei saa ettevõtet pankrotti ajada. See on absurdijutt."

Sikkut rääkis, et valitsus otsustas aidata mikro- ja väikeettevõtteid universaalteenusega, kuna neil on vähem reserve raskustega toime tulemiseks. Ta nõustus, et eksportivad ettevõtted vajaksid tuge, samuti toiduainetööstus. "Tõesti valitsuses on seda arutatud, erinevaid meetmeid ja sektoreid, aga üksmeelele me selles osas ei jõudnud," ütles ta.

"Ettekujutus, et hakkame suurte toetustega kõiki probleeme lahendama, tähendab, et peame maksurahast seda võtma. Kes ütlevad, et toetame kõiki suurelt, ütlevad, et võtame selle maksurahast kokku. Eesti Energialt võtame ka dividendina kõik ära, mis sealt on võtta. Tegelikult see läheb riigieelarvesse, millest makstakse tervishoidu, riigikaitset," rääkis Michal.

Sibul tõi välja, et Isamaa tegi juba koalitsiooniläbirääkimistel ettepaneku kompenseerida CO2 hinda. "Koalitsioonis naerdi ka universaalteenuse üle, mis täna on paljusid inimesi aidanud. Need on asjad, mis täna toimivad. Ma loodan, et jõuame partneritega ka muudes asjades kokkuleppele," lisas ta.