Euroopa Ülemkogu president Charles Michel teatas Twitteri kaudu, et kandidaatriigi staatuse andmine on tugev signaal Bosnia ja Hertsegoviina inimestele. Samuti on ootus, et riigi võimud viivad läbi vajalikud reformid.

Bosnia and Herzegovina was granted the status of candidate country today.

A strong signal to the people, but also a clear expectation for the new authorities to deliver on reforms.

The future of the Western Balkans is in the #EU

Congratulations!#EUCO pic.twitter.com/1TUWlGlNPu

— Charles Michel (@CharlesMichel) December 15, 2022

Põhimõtteline otsus anda Bosnia ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus tuli juba varem sel nädalal, vahendas Reuters.

Al Jazeera toob esile, et Euroopa Liit tegi oma otsuse ennetamaks Venemaa ja Hiina mõju kasvu Balkani poolsaarel.

Euroopa Liidu kandidaatriigid on praegu Albaania, Moldova, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi ja Ukraina. Türgi esitas taotluse liituda Euroopa majandusühendusega juba 1987. aastal ning nad on olnud tolliliidus Euroopaga 1995. aastast, kuid riigi liitumist Euroopa Liiduga ei peeta realistlikuks.

Euroopa Liidu võimalikud kandidaatriigid on majandusbloki kriteeriumite kohaselt ka Gruusia ning samuti Balkani poolsaarel asuv Kosovo.

Kosovo esitas neljapäeval ametliku taotluse liituda Euroopa Liiduga

Kosovo peaminister Albin Kurti esitas neljapäeval ametliku taotluse liituda Euroopa Liiduga. Majandusblokki saamise eelduseks on aga suhete normaliseerimine Serbiaga, kes peab Kosovot enda provintsiks ning ei tunnista Kosovot iseseisva riigina.

Kurti kinnitas, et nad ei taha Euroopa Liitu tagaukse kaudu ega kiirustades, vaid tahavad Euroopa Liitu Kosovos ehitada koos enda riigi inimestega, teatas Reuters.

Kosovo oli seni piirkonna ainus riik, kes polnud esitanud taotlust liituda Euroopa Liiduga.

Euroopa Liiduga liitumise protsess võib võtta mitmeid aastaid aega ning selle käigus peab kandidaatriik viima oma seadusandluse kooskõlla Euroopa Liidu seadustega.

Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole huvitatud täiendavast laienemisest, siis on siiski püütud soojendada suhteid Balkani poolsaare riikidega peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale.

Kosovo kuulutas end Serbiast ühepoolselt iseseisvaks 2008. aastal lääneriikide toetuse najal.

Kuna Kosovo on osaliselt tunnustatud ning Euroopa Liidus ei tunnista neid iseseisva riigina ei Hispaania, Kreeka, Rumeenia, Slovakkia ega Küpros, siis ei ole nad ka ÜRO liikmed. Kosovot ei tunnista riigina ka Serbia, Venemaa ega Hiina.

Viimastel nädalatel on Kosovos kasvanud pingeid riigi keskvõimu ja serblastest vähemuse vahel Kosovo põhjaosas.