"Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas tõsta keskpanga intressimäärasid 0,5 protsendi võrra. Seda tegime arusaamisega, et peame intressimäärasid täiendavalt tõstma veel ka edaspidi ning tõenäoliselt kõrgemale, kui finantsturgudel on seni oodatud. Praeguste intressimäärade juures ei ole veel näha, et hinnatõus euroalal aeglustuks piisavalt kiiresti tagasi kahe protsendi lähedale," kirjutas Müller Eesti Panga blogis.

Ta lisas, et arusaamine ulatuslikest probleemidest, mida toob endaga kaasa püsivalt kiire hinnatõus ning inimeste ostujõu ja säästude väärtuse vähenemine, hoiab Euroopa Keskpanka kindlalt intressimäärade tõstmise kursil.

"Me ei saa lootma jääda sellele, et ainuüksi oodatav majanduskasvu aeglustamine ka hinnatõusu hoogu piisavalt pidurdab. Seega tasub laenuvõtjatel arvestada veel ka edaspidi kerkivate intressimääradega. See on küll lühiajaliselt valus, kuid aitab ära hoida kauem kestvat kiiret hinnatõusu ning selle kaudu toetab pikemas plaanis inimeste ostujõudu." 

Eraisikutele tähendab intressitõus aga kodulaenu- või autoliisingu makse tõusu. Kuna need on seotud kuue kuu euriboriga, kumuleerub igakuise laenumakse tõusu mitme intressitõusu mõju.

Surve toidu hinnatõusuks jääb ka järgmisel aastal

Rääkides hinnatõusu väljavaatest, on Eesti Panga presidendi sõnul häid uudiseid paraku vähe.

"Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi püsib euroalal tugev surve eelkõige just toidu hinnatõusuks veel ka järgmisel aastal. Aga ka muude kaupade ja teenuste hinnatõus jääb tõenäoliselt kiiremaks, kui veel kolm kuud tagasi ootasime. Seda toetab muu hulgas euroalal hoogu koguv palgatõus," märkis Müller.

Euroopa Keskpanga ökonomistid prognoosivad euroala hinnatõusuks järgmisel aastal 6,3 protsenti ja 2024. aastal 3,4 protsenti. Väljavaade euroala majanduskasvuks on keskpanga hinnangul aga mõnevõrra nõrgem: 0,5 protsenti 2023. aastal (enne 0,9 protsenti). Samas võib kvartaliarvestuses näha majanduslangust nii selle aasta viimases kui ka järgmise aasta esimeses kvartalis.

Mülleri sõnul pakub kiirest hinnatõusust tulenevale ostujõu vähenemisele järgmisel aastal leevendust euroalal viiest protsendist kõrgemale kiirenev palgatõus.

"Pikaajalise hinnatõusu vaatenurgast on hoogne palgakasv siiski kahe teraga mõõk. Täiesti mõistetavalt ootavad inimesed, et hindade kiiret tõusu hüvitab võimalikult suures ulatuses ka sissetulekute kasv. Samal ajal takistab palgakasvuga käsikäes käiv üldine nõudluse tugevnemine mõnevõrra hinnatõusu aeglustumist ning ohtlik oleks ka sattumine püsivasse hinna- ja palgatõusud spiraali. Seda viimast me siiski täna otseselt kartma ei peaks," märkis Müller.