"Läheneb aeg, et tugineda juba saavutatud strateegilistele muudatustele ja integreerida need uude struktuuri, et saavutada läbirääkimiste kaudu rahu," kirjutas Kissinger ajakirjas The Spectator.

99-aastane Kissinger kirjutas oma artiklis "Kuidas ära hoida veel üht ilmasõda" ka seda, et Ukraina peab saama mistahes kujul seotuks NATO-ga, neutraliteeti enam olla ei saa.

Kissingeri sõnul peaks rahuprotsessi eesmärk olema esiteks kinnitada Ukraina vabadust ja teiseks määratleda Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks uus rahvusvaheline struktuur, kus leiaks lõpuks koha ka Venemaa.

Jutte venemaa nõrgestamisest või lagunemisest ei pea ta mõistlikuks. Ta hoiatas, et soov muuta Venemaa võimetuks või isegi loota Venemaa lagunemist, võib vallandada kaose. Ukraina ega ükski lääneriik pole kumbagi teed tema sõnul propageerinud. 

"Venemaa laialisaatmine või tema strateegilise poliitika võime hävitamine võib muuta selle 11 ajavööndit hõlmava territooriumi vaidlusaluseks vaakumiks," ütles Kissinger.

"Selle konkureerivad ühiskonnad võivad otsustada oma vaidlusi vägivallaga lahendada. Teised riigid võivad püüda oma nõudeid [Venemaale] jõuga laiendada. Kõiki neid ohte suurendaks tuhandete tuumarelvade olemasolu," rääkis Kissinger.

Kissinger oli presidentide Richard Nixoni ja Gerald Fordi administratsioonide ajal USA välisminister. Ta oli ka USA veetud Külma sõja poliitika kujundaja. Ta on ka mitu korda Vladimir Putiniga kohtunud.