Kulli kaitsja Aivar Pilve sõnul kvalifitseeriti algne kriminaalasi salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises ümber väärteoks, kuna algsest ligikaudu 144 dokumendist, mille valesti käitlemise osas asi algatati, jäi alles ligikaudu 10.

Kohus tühistas otsuse osaliselt Kulli Eesti elukohast leitud dokumentide osas, mille eest karistati Kulli 600-eurose rahatrahviga. Teises osas, mis puudutab Pariisi suursaatkonna dokumente aastatest 2008-2009, jäi väärteoasja otsus jõusse.

Kohtu teatel on viimase 30 aasta jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe regulatsioon muutnud, kuid Kullil kui teabe valdajal oli kohustus kontrollida tema valduses olevate dokumentide salastatuse taset ja järgida hoiustamise nõudeid vastavalt kehtivale seadusele, mida ta ei teinud.

Kohus ei pea salastatud dokumentide vanuse ja sisu tõttu Kulli süüd selles asjas suureks. "Kohus leidis et 90ndate dokumentide puhul oli regulatsioon ebaselge ja seetõttu ei ole rikkumine nii tõsine ja otstarbekas on menetlus lõpetada," ütles Pilv.

Teiste dokumentide osas, mille eest kohus trahvis Kulli 400 euroga, leidis kohus, et dokumendid pärinesid perioodist, mil nende käitlemisel kehtis selgem regulatsioon ning jättis seetõttu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusotsuse muutmata. 

Otsus ei ole jõustunud ning sellele saab esitada kassatsiooni riigikohtule 30 päeva jooksul. Kulli kaitsja Pilve sõnul ei ole nad veel jõudnud otsuse langetamiseks lahendiga tutvuda.

Paralleelselt käib jätkub ka kriminaalasi omastamise paragrahvi järgi, kus süüdistatakse Kulli esinduskulude mittesihtotstarbelises kasutamises. "Kriminaalasi käib edasi ja on jõudnud nii kaugele, et eelmisel nädalal toimus eelistung. Asja sisuline arutamine toimub 1. märtsil," ütles Pilv.

Kapo: riigisaladuse kaitset tuleb võtta tõsiselt

Kohtu otsusele reageeris ka kapo, kes saatis selle peale välja pressiteate.

"Kohus leidis, et Clyde Kull pani toime talle ette heidetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõuete rikkumisega seotud väärteod. Ühes episoodis jättis kohus jõusse KAPO poolt määratud rahatrahvi. Teises episoodis lõpetas kohus väärteomenetluse otstarbekuse alusel," teatas kapo pressiesindaja Olja Kivistik.

"Riigisaladuse kaitse ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid selle avalikuks tulek võib seada ohtu Eesti julgeolekut või kahjustada välissuhtlust. Riigisaladuse käitlemise rikkumine tahtlikult või hooletusest ei saa vabastada vastutusest, mistõttu peame väga oluliseks seda, et riigisaladuse töötlemisega tegelevad isikud võtavad seda kohustust tõsiselt," lisas ta. 

Kivistik märkis, et salastatus riigisaladuselt või salastatud välisteabelt kustub õigusaktides ettenähtud tähtaegade möödudes või kui salastatud teabe looja ise leiab, et teave ei vaja enam kaitset. "Salastatud teabekandjaid ja dokumente ning salastatud välisteavet tuleb alati hoiustada nõuetekohaselt ning sellise teabe valdaja peab tegema kõik, et nendele puuduks juurdepääs teadmisvajaduseta ning juurdepääsuõiguseta isikutel," lausus Kivistik.