"Riigikohtu lahend puudutas üksnes küsimust, kas karistusseadustik kehtib välisriigis asuvas Eesti saatkonnas toime pandud väärteole. See ei mõjuta Eesti riigi tegevust ja Eesti seaduste kehtivust saatkonnas väljaspool väärteomenetlust," ütles riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos pressiesindaja vahendusel.  

Karistusseadustiku kohaselt jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest viimased kujutavad endast pisemat rikkumist, mille eest saab karistuse määrata nii kohus kui ka kohtuväline menetleja nagu politsei, maksu- ja tolliamet, keskkonnaamet, kohalik omavalitsus.

Riigikohus tühistas teisipäeval Kullile riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest kaitsepolitsei poolt määratud 400-eurose trahvi, sest väidetav väärtegu pandi toime Eesti suursaatkonnas Pariisis, mis pole karistusseaduse mõistes Eesti territoorium.

"Eesti välisesindus, sealhulgas suursaatkond, on välisministeeriumi struktuuriüksus, mis asub – nagu nimigi ütleb – välisriigi territooriumil. Lihtsustatult öeldes ei muutu kinnisvara asukoha alune maa karistusseaduse mõttes Eesti territooriumiks pelgalt seetõttu, et kinnisvara omanik on Eesti riik. Seda hoolimata asjaolust, et nii rahvusvahelise kui ka Eesti õiguse järgi kehtivad saatkondadele ja diplomaatilistele esindajatele mitmed erandid, mis puudutavad valduse ja isiku puutumatust," märkis Laos. 

Ta tõi näiteks, et välisriigi ametnikud  ei tohi diplomaatilise esinduse juhi nõusolekuta siseneda saatkonna tööruumidesse ja nad pole ka pädevad menetlema seal toime pandud süütegusid, mis on seotud diplomaatiline esindaja tööülesannete täitmisega.

"Eesti karistusseadus kehtib üksnes niisuguste väärtegude puhul, mis pannakse toime Eesti territooriumil ning erandlikult ka Eestis registreeritud laeval ja õhusõidukil või nende vastu, sõltumata nende asukohast. Muid erandeid pole seadusandja väärtegude puhul karistusseaduse ruumilisest kehtivusest teinud," rõhutas riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Laos.

Kuigi väärteokaristust üksnes välisriigis toime pandud väärteo puhul kasutada ei saa, võib rikkumine siiski kaasa tuua näiteks distsiplinaarvastutuse või muud õiguslikud tagajärjed, nagu riigisaladusele juurdepääsu õiguse äravõtmise, märkis Laos.

"Tõsisemate õigusrikkumiste ehk kuritegude puhul on seadusandja tahtel olukord erinev. Nii on muu hulgas võimalik inimest karistada väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo eest, kui ta on Eesti kodanik või ta pani kuriteo toime Eesti kodaniku vastu," rõhutas riigikohtunik.

Laos viitas ka sellele, et riigikohus möönis oma teisipäevases otsuses, et arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmise tähtsust, on ilmselt tegemist seaduselüngaga, mille kõrvaldamist peaks seadusandja kaaluma.

"Eeskujuks võiks võtta näiteks kuritegusid puudutavad sätted, mis kehtivad väljaspool Eestit teenistuskohustusi täitvate kaitseväelaste ning altkäemaksu andnud, võtnud või vahendanud Eesti ametiisikute puhul. Riigikohtul on järjekindel praktika, et kohus ei saa ise hakata karistusseaduse puudusi kõrvaldama, tõlgendades seadust laiendavalt. See on seadusandja pädevuse," tõdes Laos.

Välismaal elektroonilises keskkonnas tehtud väärtegude eest saab karistada

Riiigikohtunik tõi esile, et mõnikord võib olla väärteo toimepanemise kohti mitu ja tegu pannakse toime nii välisriigis kui ka Eestis või ka elektrooniliste sidevahendite vahendusel ning sellisel juhul võib väärteo eest ka karistada.

Heaks näiteks korraga kahes riigis toime pandud süüteost võib olla see, kui inimene saadab ähvardust sisaldava tekstisõnumi välisriigist, kuid ähvardus saab teatavaks Eestis viibivale kannatanule või siis inimene esitab ühes riigis viibides elektroonilise maksudeklaratsiooni, kuid maksuhalduri e-keskkonda sisenedes tegutseb ta samal ajal ka maksuhalduri teises riigis paiknevas asukohas. Ka on võimalik, et inimene küll tegutseb välisriigis, kuid teo tagajärg saabub Eestis.

"Eelkirjeldatud juhtudel, peamiselt elektrooniliste kanalite kaudu toime pandud tegude puhul tuleb kõne alla inimese karistamine väärteo eest ka Eestis. Clyde Kulli juhtumi puhul aga ühegi eelviidatud näitega võrreldavat olukorda ei olnud – teda süüdistati seaduses ette nähtud nõuete rikkumises paberdokumentide hoidmisel," märkis Laos.

Välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakond korraldas 2021. aasta mais Pariisi saatkonnas inspektsiooni, mille käigus võeti tollase suursaadiku Kulli töökabinetist ära kolm salastuse märkega dokumenti. 

Kullile heideti ette seda, et ta rikkus vähemalt alates 2019. aasta augustist nende dokumentide hoidmise nõudeid, põhjustades niimoodi ohu, et need võivad tulla avalikuks või osutuda kättesaadavaks juurdepääsuõiguseta inimestele.

Kaitsepolitsei määras Kullile seetõttu riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest 400-eurose trahvi. Kull vaidlustas otsuse kohtus, kuid maakohus jättis selle muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas aga teisipäeval väärteomenetluse lõpetada, sest välisriigis asuv Eesti saatkond pole Eesti territoorium ning seal toime pandud väärteo eest ei saa inimest Eesti seaduse järgi karistada.