Tallinna järgmise aasta eelarves on kirjas rahaeraldis mitu aastat plaanis olnud Tondi eritasandilise ristmiku väljaehitamiseks, kus sõidutee viiakse raudtee alt läbi.

Samuti on eelarves järgi plaanis välja ehitada samuti pikalt kavandatud raudteealused kergliiklejate tunnelid Endla tänaval Kristiine keskuse juures, Paldiski maanteel, Kotka ja Tehnika tänava vahel ning Pääskülas.

Lisaks on koos riigiga plaanis rajada erinevad Rail Balticu trassile jäävad tunnelid Ülemiste piirkonnas.

Ühtegi ehitushanget ei ole veel välja kuulutatud, kõige lähemal ollakse sellega Tondi projektiga, kuid kas, mida ja millal tehakse, pole veel selge, ütles Svet.

"Kuna tunnelite ehitus on väga spetsiifiline töö, siis me ei tea täpselt, milliseks hinnad kujunevad. Vähemalt esialgu on nendega plaanis liikuda edasi. Algus sõltub, sest tunnelid on seotud raudteega ja seetõttu on veel vara rääkida, millal, aga enamiku projektidega, mis meil on eelarves, kavatseme siiski alustada uuel aastal," lausus Svet.

Abilinnapea sõnul soovitakse hanked siiski välja kuulutada, et teada saada, kellelt ja millised tulevad hinnapakkumised. Mitme hanke korraga väljakuulutamine võib linna hinnangul ka hinda alla viia.

"Need on siiski natuke erinevad objektid ja tehnoloogiad ja me igal juhul arvestame sellega, et tulevad ka rahvusvahelised pakkujad nende projektidega tegelema, nagu see on olnud Tartus Riia tänava tunneli puhul. Mõte on ka selles, et miks me soovime vähemalt osa hankeid välja kuulutada samaaegselt, et see võimaldab ühel ja samal ettevõttel osaleda mitmes hankes ja nii teoreetiliselt langetada hindu," lausus Svet.

Mitut tunnelit korraga siiski rajama ei kavatseta hakata.

"Meil ei ole illusioone, et hakkame Tallinnas kolme-nelja tunnelit korraga rajama. Lihtsalt selleks, et üldse aru saada, kui realistlik on nende objektide realiseerimine, soovime minna hankesse, et hindade alusel otsustada, kas ja mida me hakkame päriselt välja ehitama," ütles abilinnapea.

Tondi hange saab olema esimene

Tondi raudteeülesõidu kahetasandiliseks ehitamine on aastaid plaanis olnud ning tegelikult soovis Tallinn sellega alustada juba tänavu. Sveti sõnul on ehitushange kavas järgmisel nädalal välja kuulutada. Järgmise aasta eelarves on sellele projektile ette nähtud 3,5 miljonit eurot, kokku võtab ehitus eeldatavalt poolteist aastat ja kaheksa miljonit eurot.

"Tuleb arvestada, et koos tunneliga on vaja rekonstrueerida osaliselt ka Tondi ja Kotka tänav. Need (maksumuse) hinnangud on tehtud selle aasta esimeses pooles, nii et vaatame, mida turg reaalselt meile pakub selleks hankeks," ütles Svet.

Kui palju eritasandilise ristmiku ehitus tegelikult aega võtab, saab selgeks ehituse käigus, lisas ta. Tööd ei alga enne suve lõppu.

"See hakkab sõltuma, mis tehnoloogiaga tunnel ehitatakse. Kokku võib võtta poolteist aastat, aga see ei tähenda, et see ülesõit hakkab kogu aeg olema suletud. Seal on päris palju teetöid, konkreetne tunnel on vaja valmis ehitada ja tunnel nii-öelda sisse pressida raudtee alla muldkehandisse. Milline graafik saab olema, saab selgeks loodetavasti kevadel, aga ma ei usu, et need tööd, isegi kui hange läheb hästi, algavad enne kolmandat kvartalit," lausus Svet.

Kristiine tunnel ootab maakasutuse vaidluse taga

Plaanis on lõpuks välja ehitada ka jalakäijate tunnelid mõlemale poole Endla tänavat Kristiine keskuse juures. Ehitusluba on linnal olemas, kuid edasiminekut takistab vaidlus maakasutuse pärast.

"Endla tunnelite puhul meil on olemas ehitusluba, mida meil hetkel ei ole, on kõrvaloleva maa omaniku luba, kelle maad meid oleks vaja ehituse ajal kasutada mõned ruutmeetrid. Jutt käib Circle K krundist. Kui saame kokkuleppe, kuidas seda maad kasutada ehituse ajal, siis me kohe läheme selle asjaga ehitushankesse," lausus Svet.

Paldiski maantee jalakäijate tunnelid raudtee alt on samuti pausil, sest projekt vajab täpsustamist.

"Hetkel on selge, et ilmselt see projekt vajab ümberprojekteerimist ja täpsustamist, sest need esialgsed tingimused, mida raudtee oli andnud tunneli rajamiseks, on tänaseks muutunud ja seega Endla tunnelite projekt liigub kiiremini kui Paldiski maantee oma," ütles Svet.

Ülemistele plaanis terve hulk tunneleid

Lisaks on plaanis mitme tunneli ehitus Ülemiste piirkonnas, kuid neid rajatakse koos riigiga ning tõenäoliselt erineval ajal.

"Seal on terve rida küsimusi. Esiteks tunnel number viis, mis hakkab ühendama Ülemiste keskust ja T1 kaubanduskeskust. Me varsti kohtume Rail Balticu meeskonnaga, et üldse aru saada, mis võib olla realistlik ajagraafik. Teiseks on väga olulised niinimetatud Tartu maantee kergliiklustunnelid, mis asuvad Tartu maantee ja Peterburi tee ristumisel. Seal praegu on jalakäijatel ja jalgratturitel umbes poolteist meetrit ruumi, et pääsed kesklinnast Ülemistele mööda Tartu maanteed ja seal on plaanis rajada kergliiklustunnelid mõlemalt poolt teed. Projektid on lõpusirgel ja me kavatseme minna töösse esimesena selle tunneliga, mis jääb Ülemiste poole. Kas ja kui kiiresti me liigume sellega edasi, seda näitavad ehitushanked," rääkis Svet.

Tunneleid, mis Ülemistet kesklinnaga ühendama hakkavad, on kavas veel, näiteks peavad spetsialistid väga oluliseks tunnelit, mis hakkab tulevikus ühendama Kantsi ja Kesk-Sõjamäe tänavat.

"Paraku saab see olema väga kulukas ja me teame, et riigile ei ole väga palju vahendeid, et sellesse investeerida. Samas kui me vaatame neid krunte, mis asuvad Rail Balticu tulevase terminali ümbruses, kui arvestame ka plaane, mis on olemas riigil Ülemiste kaubaterminali väljakolimisega – siis on see ainult aja küsimus, mil tekib vajadus luua täiendavad sõidu- ja kergliiklustunnelid raudtee alt. Loomulik oleks seda teha koos terminali rajamisega," lausus Svet.