"Praegune olukord on normaalsem [kui varasemad kümmekond aastat], sest raha hind peaks sõltuma riski hinnast ja kodulaenuvõtjal ei eksisteeri olukorda, kus risk oleks täiesti null. Ehk praegune olukord on selgelt normaalsem kui viimase kümne aasta jooksul," rääkis Koppel "Vikerhommikus".

Tema sõnul ei ole vaatamata kodulaenu intresside tõusule olukord tehniliselt vaadates siiski veel sugugi traagiline, kuna tähtis on reaalintress, mida inimene maksab. Reaalintressi tuletamiseks arvestatakse laenuintressilt maha inflatsioon, mis tähendab, et reaalintress teeb laenu inimese jaoks kogu aeg odavamaks.

"Reaalintresside kontekstis me oleme sisuliselt ajaloo kõige madalamatel tasemetel. Mõistlik lähenemine on, et kui reaalintressid on positiivsed, tuleb laenu tagasi maksta, kui negatiivsed, siis on mõistlik laenata," selgitas Koppel.

Ta möönis, et see on siiski teoreetiline vaade ning reaalse inimese jaoks võib olukord olla erinev, kui tema laenu tagasimakse kasvab intresside suurenemise tõttu järsult.

Euribor võib tõusta nelja protsendi ligi

Selgitades euribori kasvu põhjusi, rääkis Koppel, et Euroopa Keskpank tõstab intressimäära, et tuua alla inflatsioon. Kui viimased kümme aastat hoiti intressimäärasid nulli juures, et majandust ergutada, siis nüüd püütakse järsult kasvanud inflatsiooni pidurdamiseks raha hinda tõsta.

"Üldiselt igasugune inflatsioon, mis on üle viie protsendi, kestab suhteliselt kaua. Lisaks ütlevad mitmesugused reeglid ja valemid, et keskpanga suunav intressimäär võiks olla inflatsioonile suhteliselt lähedal, et inflatsiooni kontrolli alla saada. Meil on keskpanga raha hind 2,5 protsenti ja inflatsioon üle 10 protsendi, mis tähendab, et see vahe on veel hästi lai ja see tähendab, et inflatsiooni ohjeldamine saab olema pikk ja piinarikas," tõdes Koppel.

Tema hinnangul võib siiski peagi oodata ka inflatsioon pidurdumist, sest seda mõõdetakse eelmise aasta taseme võrdluses ning ühel hetkel hakatakse seda mõõtma juba väga jõuliselt tõusnud hindade vastu.

"Kui jõuame euroala inflatsiooniga umbes nelja protsendini, siis võiks keskpank rahuneda," märkis Koppel.

Rääkides üldisemalt intresside tõstmisest, ütles Koppel, et keskpankade varasema käitumise põhjal saab öelda, et see intresside tõus toimub senikaua, kuni juhtub mõni õnnetus ja siis hakatakse intresse taas langetama. "Mis see õnnetus oleks, ei oska ma öelda, aga tavaliselt on see nii läinud," ütles ta.

Inflatsioon tuleb aga tema sõnul kontrolli alla saada, sest raha on majanduses usalduse instrument ja kui raha odavneb sellise tempoga, siis väheneb usaldus raha vastu.

"Teiseks – kui eluasemelaenu antakse, siis vaadatakse iga inimese maksevõimet ja arvestatakse kuni 6-protsendise intressiga. See tähendab, et puhver on päris suur. Ma pole näinud, et keegi prognoosiks 6-protsendist euribori, pigem jääb see nelja protsendi juurde," rääkis Koppel.

Kinnisvara ostuga võiks oodata

Kommenteerides olukorda kinnisvaraturul, ütles Koppel, et nõustub arvamusega, et praegu pole soodne aeg kinnisvara ostuks.

"Kui raha hind ja kättesaadavus alaneb, siis lähevad alla ka kinnisvara hinnad. Näeme, et turg on sügisel selgelt rahunenud. Hinnad pole küll langenud, aga tehingute arv väheneb. Kui hinnad liiguvad horisontaalis, siis mingil hetkel need peaks minema kas üles või alla. Praegu tingimusi, et hinnamuutus oleks üles, ei paista," tõdes ta.

Koppel rääkis ka, et olukord, mis kehtis kümme aastat ja mis tähendas, et raha oli palju ja intress odav on nüüd muutunud. Laenamisstandardid on muutunud pisut karmimaks, näiteks sissemakse suuremaks, mis tähendab, et maksimaalne laenusumma jääb väiksemaks - ja see paistab välja juba ka mujal maailmas, eriti Euroopas. Seetõttu ei tule ka kinnisvaraturule enam nii palju uut raha peale.