Oluline 30. detsembril kell 22.20:

- Zelenski sõnul teevad Ukraina väed Donbassis väikeseid edusamme;

- Bloomberg: USA kaalub Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist;

- Ukraina õhuvägi: õhukaitse tulistas öösel alla kõik 16 Vene hulkurdrooni;

- Kriminform: Sevastopolis töötas reede hommikul õhukaitse;

- Danilov: Ukraina võib enda kaitseks tungida Venemaa territooriumile;

- Bloomberg: Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi; sõjas on kadunuks jäänud 15 000 inimest;

- Budanov Ligale: Iraan pole Venemaale ühtegi raketti andnud;

- Poltava linnapead süüdistatakse info andmises Vene vägedele;

- Zelenski: iga Vene rakett tõestab, et see kõik peab lõppema tribunaliga;

- Briti luure: Vene sõjaväe lääneringkond sai endale neljanda uue juhi alates invasioonist;

- ISW: Venemaa strateegia Ukraina tahte ründamiseks on määratud hukule;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 690 sõdurit ja 12 jalaväe lahingumasinat.

Zelenski sõnul teevad Ukraina väed Donbassis väikeseid edusamme

"Hoiame oma positsioone. Samuti on rindel mõned alad, kus me liigume veidi edasi," ütles reede õhtul Zelenski.

Tema sõnul on Ukraina oma õhutõrjet tugevdanud ja tugevdab seda järgmisel aastal veelgi, vahendas The Guardian.

Kiiev: elektripuudus taandus tasemele, mis oli enne viimast raketirünnakut

Ukraina riiklik elektrivõrgu ettevõte Ukrenergo teatas reedel, et 30. detsembril taandus elektripuudus samale tasemele, mis oli enne Venemaa viimast raketirünnakut. Venemaa korraldas 29. detsembril Ukraina linnade vastu suure raketirünnaku, vahendas The Kyiv Independent. 

Kiiev lükkas ümber Moskva väited, et Venemaal ei saa raketid kunagi otsa

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et vastupidiselt sellele, mida väidab Kreml, siis Moskva-vastased sanktsioonid takistavad Venemaal toota lõputult juurde tiibrakette, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa kaitseministeerium väitis hiljuti, et riigil ei saa Kalibr raketid kunagi otsa. Ihnati sõnul võtab Venemaa raketid kohe kasutusele, kui need toodetakse valmis. 

Bloomberg: USA kaalub Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist

Bloombergi allikate kinnitusel kaalub Ameerika Ühendriikide valitsus Ukrainale Bradley lahingumasinate saatmist.

Väljaanne rõhutas, et lõplikku otsust pole veel tehtud ning ei ole ka veel selge, millal oleksid lahingumasinad töövõimelised. Endine Valge Maja kaitse-eelarve analüütik Mark Cancian kinnitas väljaandele, et Bradley lahingumasinate andmine Ukrainale suurendaks arvestatavalt Ukraina maavägede tulejõudu, kuna tegemist on sisuliselt kergtankiga. Cancian rõhutas lisaks, et juhul kui Bradleyd anda, siis tuleb välja õpetada ka hooldusmeeskonnad.

USA on varem andnud Ukrainale M113 roomikveermikuga soomustransportööre, mida USA kasutas muuhulgas Vietnami sõjas. Bradley on uuem masin, kus on peal 25 mm pearelv ja TOW tankitõrje raketid. Kuna Ameerika Ühendriikide inventaris on Bradley lahingumasinaid piisavas koguses, siis ei ole tegemist ka liiga piiratud ressursiga.

Ukraina on korduvalt palunud liitlastelt ja partneritelt tanke, pikamaa rakette, muid soomusmasinaid ja õhutõrjesüsteeme. King's College Londoni sõjandusosakonna doktorant Rob Lee arvas, et Bradley on Ukraina vägedele kasulikum kui näiteks USA Abrams tankide andmine.

USA vägede endine ülemjuhataja Euroopas Mark Hertling oli Rob Leega nõus ning rõhutas lisaks, et erinevalt Abrams tankidest on oluline ka masina lihtsam hooldamine ja väiksem masinameeskond.

Xi vestles Putiniga ja lubas, et Peking laiendab Moskvaga poliitilist koostööd

Hiina kommunistliku partei juht Xi Jinping arutas reedel Venemaa juhi Vladimir Putiniga kahe riigi vahelise poliitilise koostöö suurendamist, vahendas The Kyiv Independent. 

"Keerulise rahvusvahelise olukorra taustal on Hiina valmis suurendama poliitilist koostööd Venemaaga," ütles Xi. 

Putini sõnul on kahe riigi vahelised suhted ajaloo parimas seisus ja peavad vastu kõikidele katsumustele. 

Bloomberg: Venemaa esirikkurid kaotasid sanktsioonide tõttu 95 miljardit dollarit

Venemaa rikkaimad oligarhid kaotasid sel aastal Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu 95 miljardit dollarit. Kõige rohkem kaotas raha Roman Abramovitš, kelle varandus vähenes 57 protsendi võrra, teatas Bloomberg. 

Palju raha kaotas ka Putini sõber Gennadi Timtšenko, kelle varandus vähenes 48 protsendi võrra. 

Ukraina õhuvägi: õhukaitse tulistas öösel alla kõik 16 Vene hulkurdrooni

Ukraina õhuväe teatel tulistas õhukaitse alla kõik 16 Ukraina vastu saadetud Iraani päritolu ründedrooni.

Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastites tulistasid reede varahommikul Ukraina õhutõrjeüksused taevast alla üheksa Shahed-tüüpi drooni ja ühe Marlõni tüüpi drooni, teatas Ukraina kaitsejõudude idaringkond.

Kiievi oblasti kuberner Aleksei Kuleba teatas, et Venemaa öine droonirünnak ei tabanud esialgsetel andmetel Kiievi oblasti kriitilist taristut ning õhutõrje tulistas droonid alla. Samuti tulistati viis drooni alla Kiievi linnas, ühe alla tulistatud drooni rusud tabasid üht administratiivhoonet.

An Iranian-made Shahed drone struck an administrative building in Kyiv last night causing a fire. Windows were knocked out in a nearby 9-story apartment building.

This is Russia's 2nd night drone attack on in a row; yday was a mass missile strike
Kyrylo Tymoshenko pic.twitter.com/B0qgCLWIk0

— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) December 30, 2022

Kriminform: Sevastopolis töötas reede hommikul õhukaitse

Krimmi uudisteagentuur Kriminform teatas, et Krimmi poolsaarel Sevastopoli linnas töötas õhutõrje, mistõttu oli Sevastopolis kuulda plahvatusi. Mille tõttu õhutõrjesüsteem reageeris Krimmi võimud ei täpsustanud.

Danilov: Ukraina võib enda kaitseks tungida Venemaa territooriumile

Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles intervjuus Kyiv Postile, et Ukraina sõjavägi võib Ukraina kaitseks minna ka Vene Föderatsiooni territooriumile.

"Kui oma riigi kaitsmiseks on vaja olla seal, kus me vajalikuks peame, oleme seal. Ja me ei küsi kelleltki. Ja kogu see lobisemine sellest, et pole vaja kedagi seal pahandada, on jama," ütles Danilov

Intervjuus lehele kinnitas Danilov lisaks, et tema hinnangul puudub Valgevene rahval tahe võidelda Ukraina vastu, kuid võimalik rünnak Valgevene poolt sõltub paljudest faktoritest, mille üle Ukrainal kontroll puudub.

Danilovi sõnul ei saa maailm elada rahus enne, kui Venemaalt pole võetud tuumarelvad ära, võrreldes seda sellega, kui hulludelt inimestelt võetakse ära tikud ja teravad esemed.

Julgeolekusekretär kordas ka Ukraina valitsusametnike korduvat väidet, et Venemaa ei püsi peale sõja kaotust enam samasugustes piirides, nagu ta on praegu ehk ta teisisõnu - laguneb.

Stoltenberg: Ukrainale relvade andmine on lühim tee rahuni

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles intervjuus Saksa uudisteagentuurile DPA, et kiireim viis rahu saavutamiseks Ukrainas on Ukraina sõjaline toetamine, kuigi see võib kõlada paradoksaalselt.

Stoltenbergi sõnul peab Vene president Vladimir Putin saama aru, et ta ei saavuta oma eesmärki Ukrainat kontrollida.

NATO peasekretäri hinnangul on Ukraina rünnakud Vene Föderatsiooni territooriumil paiknevatele sõjaliste sihtmärkide vastu täiesti legaalne tegevus ning igal riigil on Stoltenbergi sõnul õigus end kaitsta.

Stoltenberg hoiatas, et Ukraina sõjalise abistamise arutelu ei peaks olema piiratud uute süsteemide andmisega, kuna sellest tähtsam on piisava laskemoonavaru ja tagavaraosade tagamine juba antud relvasüsteemidele.

Bloomberg: Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi; sõjas on kadunuks jäänud 15 000 inimest

Ukraina presidendi nõunik kinnitas Bloombergile, et Venemaa käes on 3000 Ukraina sõjavangi. Lisaks sellele on sõja käigus kadunuks jäänud 15 000 inimest, kellest paljud on tsiviilisikud.

Budanov Ligale: Iraan pole Venemaale ühtegi raketti andnud

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus Ukraina väljaandele Liga, et Iraan ei ole varasemast spekulatsioonist hoolimata andnud Venemaale ühtegi raketti. Siiani on Iraan andnud Venemaale ainult droone ning Venemaa olevat huvitatud ka Iraani laskemoonast.

Sõjaväeluure juht kinnitas, et Venemaal on piisavalt rakette, et teha veel ainult kaks-kolm suuremat raketirünnakut. Budanov juhtis tähelepanu, et varem tehti selliseid rünnakuid kord nädalas, siis kord 10 päeva jooksul, kord kahe nädala jooksul ja ajavahemik rünnakute vahel on kasvanud.

Rünnakutevahelise ajavahemiku kasv on Budanovi sõnul tingitud asjaolust, et Venemaa ei suuda piisavalt kiiresti piisavalt palju rakette toota.

Budanovi sõnul on Vene väed mõningal määral end koondanud Bahmutist põhja pool ning okupeeritud Zaporižžja oblastis. Samas pole Ukraina sõjaväeluure juhi Budanovi sõnul näha, et Vene väed suudaksid pealetunge korraldada.

Vene mobiliseeritute osas arvas Budanov, et need ei muuda põhimõtteliselt sõja jaoks pikemas vaates midagi.

Budanov kommenteeris ka tükeldatud Venemaa kaarti, mida oli tema kabinetis varem näha ning kinnitas, et "igaüks näeb seda, mida nad tahavad näha".

Lääneriikide meedias on Ukraina Krimmi tungimise pärast palju muret väljendatud Venemaa võimaliku reaktsiooni tõttu, kuid Budanovi sõnul teda see ei huvita. "Mind ei huvita inimeste arvamus, kes ei peegelda Ukraina rahva seisukohta. Mul on vastupidine arvamus. Me toome tagasi kaotatud territooriumid," kinnitas Budanov.

Budanovi sõnul toimub Krimmi vabastamine sõjalise ja diplomaatilise jõupingutuse kombinatsioonina.

Budanov kinnitas, et nii Ukrainal kui ka Venemaal on raskusi suurtükimoona varudega, kuid Ukraina saab abi lääneliitlastelt. Sama probleem esinevat ka tankimürskude ja õhutõrjerakettidega.

Vene laevastiku vähese aktiivsuse kohta ütles Budanov, et see on tingitud ilmastikuoludest, kuid samad ilmastikuolud mõjutavad ka Ukraina meredroone.

Budanov on hiljuti andnud intervjuu ka BBC-le ja The New York Timesile.

Poltava linnapead süüdistatakse info andmises Vene vägedele

Ukraina julgeolekuteenistus SBU süüdistab Poltava linnapead Oleksandr Mamaid Ukraina sõjalise info jagamises Vene vägedele. Mamai olevat andnud Ukraina vägede positsioonide kohta infot.

The Kyiv Independent meenutas, et venemeelne Mamai on Ukrainas vastuoluline poliitik, kes on olnud ka Viktor Janukovitši venemeelse Regioonide Partei liige aastatel 2012-2014.

Veel 2021. aastal ütles Mamai, et venelased ja ukrainlased on vennasrahvad ning sõjaline konflikt Donbassis on konflikt Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel. Mamai on olnud varem seotud ka korruptsiooniskandaalidega Ukrainas.

Zelenski: iga Vene rakett tõestab, et see kõik peab lõppema tribunaliga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises, et neljapäeva hommikul tulistas Ukraina õhutõrje alla 54 Vene raketti ja 11 ründedrooni. Zelenski rõhutas, et iga sellise rünnakuga mängib Venemaa end üha enam nurka, kuna neil jääb rakette vähemaks.

Ukraina president kinnitas, et "maailma suurima terroristi staatusel on tagajärjed" ning Venemaa kui tema kodanike jaoks. Zelenski sõnul kinnitab iga rakett, et see kõik peab lõppema tribunaliga.

Zelenski ütles lisaks, et viimase ööpäeva jooksul rindejoonel suuri arenguid ei toimunud ning kõige raskem olukord on endiselt Bahmuti ja Soledari lähistel Donetski oblastis.

Briti luure: Vene sõjaväe lääneringkond sai endale neljanda uue juhi alates invasioonist

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates esile, et Vene relvajõudude lääneringkonna uus juht Jevgeni Nikiforov on juba neljas mees selles ametis. Tema eelkäija kindral Sergei Kuzovlev määrati ametisse alles kolm kuud tagasi.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 30 December 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/cAnpCkWqD1

#StandWithUkraine pic.twitter.com/jHGazzwOV4

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 30, 2022

Nikiforov oli varem Vene idaringkonna staabiülem Vene täieulatusliku invasiooni alguses. Seega oli Nikiforov seotud Venemaa läbikukkunud katsega vallutada Kiievi linn, tungides Ukrainasse läbi Tšornobõli.

Lääneringkonna üksused hoiavad praegu Vene rinnet Luhanski oblastis Kreminna ja Svatove kandis. Kuna nii Ukraina kui ka Vene väed võivad teha selles rindelõigus pealetunge, siis peab Nikiforov sellega tegelema.

Pidev Vene väejuhtide vahetus näitab brittide hinnangul tõenäoliselt sisemisi pingeid selle kohta, kuidas Venemaa peaks oma sõda edaspidi pidama.

ISW: Venemaa strateegia Ukraina tahte ründamiseks on määratud hukule

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) kommenteeris Venemaa neljapäeva hommikul tehtud suuremat raketirünnakut ning hindas, et sellised rünnakud Ukraina kriitilise taristu pihta ei täida Venemaa strateegilist eesmärki murda Ukraina tahe sõdida.  

ISW toob ka esile, et viimaste Vene kõrgete ametiisikute kommentaaridest on näha, et Venemaa pole jätkuvalt huvitatud tegelikest läbirääkimistest ning Venemaa ei soovi näha Ukrainat läbirääkimistel iseseisva osalisena.

Samuti tõi mõttekoda välja, et korduvad Ukraina rünnakud Vene tagalasse näitavad, kui ebaefektiivne on Vene õhutõrje droonide vastu.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 690 sõdurit ja 12 jalaväe lahingumasinat

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 105250 (võrdlus eelmise päevaga +690);

- tankid 3026 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 6059 (+12);

- lennukid 283 (+0);

- kopterid 268 (+0);

- suurtükisüsteemid 2010 (+6);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 423 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1740 (+23);

- tiibraketid 711 (+58);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4683 (+8);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 180 (+1).

Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Lõmani ja Bahmuti suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.