Ministeeriumite valitsemisalade palgafond on järgmisel aastal 110 miljoni võrra suurem, moodustades eelarve mahu kasvust 5-6 protsenti.  Arvestades seda, mida teeb inflatsioon, ei saa siiski öelda, et avalik sektor palgatõusu veduriks hakkab, sõnas rahandusministeeriumi strateegia talituse nõunik Tanel Ross.

"Kui me vaatame riigi peale tervikuna, siis oleme näinud ette palgafondi kasvu valitsuse poolt ja rahandusministeeriumi poolt riigieelarves, aga see ei ole nüüd kindlasti väga suur või väga kiire. Ja ma arvan, et see on ka iseenesest õige, et me riigis peame tervikuna suhteliselt n-ö kokkuhoidliku poliitikat ajama," rääkis Ross.

Kuidas mainitud viis protsenti jaguneb ära erinevate valitsemisalade vahel -  mis on ministeeriumi fond, mis allasutuste fond, seda otsustavad ministeeriumid Rossi sõnul ise. Nii näiteks kasutab sotsiaalministeerium kasvanud palgafondi vahendeid selleks, et tõsta eelkõige nende töötajate palkasid, mis oluliselt ajast maha jäänud. 

"Me oleme asutuste juhtidele andnud soovituse, et see palgafondi suurus on umbes nii suur, aga et nad ei jagaks kõikidele lausaliselt, vaid eelkõige vaataksid üle, et selle palgatõusu, ja võib-olla see on ka üle viie protsendi kohati, saaksid need töötajad, kes tõesti siis võrreldes täna tööturul olevatega on saanud seni madalamat töötasu. Need on sellised personaalsed otsused, mida iga asutuse juht oma tööperes peabki ise tegema, ministeerium otseseid juhiseid rohkem ei anna," rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Siseministeerium on otsustanud kõikides oma allasutustes inimeste palkasid tõsta. Nii kasvab reapolitseinike ja eesliini päästjate töötasu, samuti ka kõrgematel kohtadel töötavate inimeste palk. Näiteks hakkab päästeameti direktor uuel aastal põhipalgana teenima 6400 eurot, politsei- ja piirivalvemati peadirektori põhipalk on esimest jaanuarist aga 7000 eurot kuus.

"Kui me vaatame üldiselt teiste riigiametite palkasid, siis transpordiameti juhi palk on seal 7500 hetkel ja Riigi Infosüsteemide Ameti juhi palk 6900, aga näiteks PPA on üks kõige suurem amet Eestis üldse, ja ka kahjuks järgmisel aastal tegelikult selle juhi palk jääb teiste väiksemate ametite juhtide palgale alla," kommenteeris siseminister Lauri Läänemets.

Juhtide palgatasemed siseministeeriumi haldusalas on seotud Läänemetsa sõnul otseselt ka  vastutusega, mis ametikohaga  kaasneb.

"Miks siseministeeriumi vastutusalas nii suur palgatõus on, on ka see, et need inimesed kõik on kas juhtinud kriiside lahendamist või siis tegelenud n-ö spetsialisti tasandilt kriiside lahendamisega. Ja kui me võtame kas politsei või päästeameti, siis tegelikult see ülesannete rohkus, mis neile pandud on ja mida valitsus neile panna kavatseb, on väga suur. Ja ootus, et nüüd 30 aasta tegemata töö teeme järgnevate, ma ei tea, kümne või 15 aastaga tagasi, see on väga suur ühiskonnas," lisas Läänemets.

Ross lisas, et riigiasutuste palkasid tulebki korrigeerida ja inimeste tööd sel kujul väärtustada.

"Eks meil kahtlemata ka riigisektoris on ju see probleem, et me peame oma väärtuslikke kolleege õiglaselt tasustama, aga see sõltub väga palju sellest, kui palju laekub makse jne."