Eesti varude keskus tegeleb viite liiku varude – vedelkütuse, maagaasi, toidu, tervishoiu ja toimepidevuse – hankimisega ja nende eest vastutamisega. Kui varude keskuseni jõuab signaal, et ettevõtjatel on tarnetega probleeme või on mõnes valdkonnas mingi muu puudujäägi põhjus, tehakse ettepanek riiklike varude kasutusele võtmiseks majandusministrile, kes viib selle otsustamiseks valitsusse.

"Jälgime turgu, teeme koostööd ettevõtjatega ja neilt tulebki esimene signaal, et turul võib olla tõrge. Meie analüüsime ja viime info valitsuse otsustamiseks. Riigi varude kasutuselevõtt ei käi päris üleöö. See on viimane kaitseliin, aga need varud on olemas, kasutuselevõtuks valmis, aga need võetakse kasutusele üsna kriitilises olukorras," lausus Enok.

Varude suurus on erinev ja sõltub valdkonnast ning vajadusest. Näiteks vedelkütuse varu on Eestil kolme kuu jagu. Varem asus pool vedelkütusevarust Eesti, ülejäänud Soomes ja Rootsis. Nüüd on asutud seda varu rohkem Eestisse tooma.

Vedelkütusevaru on ka ainus riiklik varu, mida Eestis on kasutusele võetud. See juhtus mullu kevadel, kuid tegu oli rahvusvahelise koostööga ning mitte Eesti enda algatusega.

See tähendab, et Eestil endal praktilist kogemust riigi varude kasutusele võtmisel ei ole, nentis Ploompuu. "Meil on põhimõte, et hoiame mune erinevate korvides. Meil pole kõik varud ühe katuse all, on mõistlik geograafiline hajutatus. /.../ Aga meil on omad plaanid olemas, kui tuleb valitsuse otsus, et varud tuleb kasutusele võtta," lausus ta.

"Signaal tuleb ikkagi ettevõtjatelt. /.../ Ei piisa ühe ettevõtja kurtmisest, et paha lugu, mul on ladudes puudus," lisas Enok. "Valitsuse otsus ei ole lihtsalt üks lause, seal peab olema ka, miks me varusid kasutame, mis aja jooksul ja mis tingimustel ja kuidas varud tagasi moodustatakse." 

Gaasivarust talveks piisab

Maagaasivaru, mille soetamise otsustas valitsus kevadel, on riigil 650 gigavatt-tunni jagu. Lisaks on 140 gigavatt-tunnine varu Eleringil. Eesti tarbimist arvestades jätkub sellest kaheks kuuks, ütles Ploompuu. "Eesti gaasitarbimine on oluliselt langenud. Seega arvame, et varude keskuse ja gaasimüüjate varud on piisavad, et see talv üle elada," lausus ta.

Kuivõrd riigi gaasivarud hangiti üsna gaasi tipphindade ajal, võib see tähendada, et vajaduse tekkides peab riik müüma ettevõtjatele gaasi odavamalt, kui ise osteti. Ploompuu sõnul ei olnud maagaasi varumise jaoks tõesti ideaalne aasta, kuid eelduslikult see nii siiski pole. "Kui varu võetakse kasutusele, siis on eeldatavalt kriis või defitsiit ja siis ikkagi tõenäoliselt hinnad lähevad kõrgeks. Kui me varu müüma peame, on eelduslikult hinnad kõrged ja seetõttu me ei arva, et peame oma tooteid väga odavalt ära müüma," ütles ta.

Ravimite varuga varude keskus alles tegeleb ning esimesed paar hanget ebaõnnestusid. Nüüd on ettevõtjad, kes ka varu oma ladudes hoidma hakkavad, ravimeid hankimas, ütles Enok.

Toiduvarud tulid viimase aastaga samuti varude keskuse vastutusele, enne tegeles sellega maaeluministeerium.

"Oleme hakanud vaatama, mis ülesandeid peame lahendama toiduvaruga. Oleme defineerinud koguse sellisena, et näiteks suure evakuatsiooniülesande täitmiseks on varu nädalaks. Samas on toidu varumine spetsiifiline," lausus Enok, lisades, et ülesandeks on pigem võetud toidutooraine kui valmistoodete varumine.

Näiteks pole riik enam vilja müüjatelt välja ostnud, vaid sõlminud turuosalistega kokkulepped väljaostuhinnas, mis on seotud vilja maailmaturu hinnaga.

"Oleme kokku leppinud, et ettevõtte laos peab see kogus olema ja meil on eelisostuõigus. Kui vaja, ostame välja, siis riik pane oma raha eri valdkondadesse väga palju kinni," lausus Enok.

Varusid kontrollitakse

Riigi varud on ettevõtjatega sõlmitud lepingutega nende hoida ning varude keskus teeb pistelisi kontrolle, mis seisus riigi varud on.

"Me kontrollime neid ebaregulaarselt. Meil varude keskuses on omavahel kokku lepitud, millal ja mida kontrollime, aga partneritele anname ööpäev ette teada, et soovime oma varu näha. Me proovime oma partnereid võimalikult tihedalt külastada ja nendega vestelda ja see annab kindluse, et nad hoiavad meie varusid," lausus Ploompuu.

Ploompuu sõnul on kontrollidega ette tulnud ka olukordi, kus tuleb välja, et ettevõtjad on kokkulepetest kõrvale kaldunud, kuid ei midagi väga suurt ja märkimisväärset.