Sõja 316. päev: Kiievi sõnul on Putini relvarahu ettepanek silmakirjalik

{{1672891080000 | amCalendar}}
Ukraina sõdurid Hersoni rindel
Ukraina sõdurid Hersoni rindel Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Oleksandr Ratushniak

Kreml teatas neljapäeval, et Vladimir Putin andis kaitseminister Sergei Šoigule korralduse kehtestada Ukrainas 36-tunnine relvarahu. Rahu hakkaks kehtima 6. jaanuari keskpäevast ja kestaks 7. jaanuari südaööni. Siis tähistab jõule Venemaa õigeusu kirik. Vene õigeusu kiriku juht, patriarh Kirill kutsus samuti kõiki osalisi üles Ukrainas jõuluvaherahu kehtestama.

Oluline 5. jaanuaril kell 22.44:

- Erdogan: Venemaa peaks kehtestama Ukrainas ühepoolselt relvarahu;

- Zelenski: Putin vajab relvarahu Ukraina vägede peatamiseks;

- Esimesed Vene vägede seas sõdinud Wagneri vangsõdurid said neljapäeval vabadusse;

- Zaporižžja oblastis okupeeritud Melitopolis oli öösel teateid plahvatustest;

- 60 protsenti Bahmuti linnast on lahingute käigus hävinud;

- Ukraina õhutõrje tulistas kolmapäeval alla ühe Vene Su-25 hävituslennuki, Ka-52 kopteri ja Orlan-10 drooni;

- ISW: juhul kui Venemaa kasutab Iraani droone Ukraina vastu samas tempos, siis kulub neil kevadeks üle 1700 drooni;

- Bloomberg: Scholzi Ukraina relvatarnete poliitika on üha suurema surve all;

- ISW: Makijivka rünnak tekitab Vene sõjablogijates siiani pahameelt Vene kaitseministeeriumi vastu;

- Biden kinnitas, et USA saadab Ukrainale Bradley lahingumasinaid;

- Zelenski: Vene agressioon tuleb peatada juba sel aastal;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 810 sõdurit ja 12 suurtükisüsteemi.

Kremli teatel andis Putin korralduse 36-tunniseks relvarahuks

Kreml teatas neljapäeval, et Vladimir Putin andis kaitseminister Sergei Šoigule korralduse kehtestada Ukrainas 36-tunnine relvarahu. Rahu hakkaks kehtima 6. jaanuari keskpäevast ja kestaks 7. jaanuari südaööni. Siis tähistab jõule Venemaa õigeusu kirik. Vene õigeusu kiriku juht, patriarh Kirill kutsus samuti kõiki osalisi üles Ukrainas jõuluvaherahu kehtestama.

Ukraina presidendi nõunik teatas, et Venemaa peab kõigepealt lahkuma okupeeritud Ukraina aladelt, alles siis saab sõlmida ajutise relvarahu, vahendas Reuters. 

"Ajutine vaherahu on võimalik alles siis, kui Venemaa lahkub territooriumilt, mida ta Ukrainas okupeerib. Alles siis saab ta ajutise vaherahu. Hoidke silmakirjalikkus endale," teatas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

USA president Joe Biden kommenteeris samuti viimast Putini ettepanekut. Biden oli Putini relvarahu plaani suhtes skeptiline, vahendas CNN. 

"Ma ei taha vastata millelegi, mida ütleb Putin. Minu arvates oli see huvitav. Ta pommitas haiglaid, lasteaedu ja kirikud 25. detsembril ja uusaastal. Ma arvan, et ta tahab lihtsalt hinge tõmmata," ütles Biden. 

Zelenski: Putin vajab relvarahu Ukraina vägede peatamiseks

Venemaa pakkus välja relvarahu, et peatada Ukraina vägede edenemine Ida-Donbassis ning selle varjus täiendada oma vägesid ja varustust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Nüüd tahavad nad kasutada jõule selleks, mis siis, et vaid korraks, et peatada meie poiste edenemine Donbassis ja juurde tuua varustust, laskemoona ja sõdureid ja liikuda meile lähemale. Aga mis see neile annab? Ainult suurendab nende kaotusi," lausus Zelenski.

Zelenski lisas, et sõda lõppeb ainult siis, kui Vene sõdurid lahkuvad ise Ukrainast või ukrainlased sunnivad nad lahkuma.

Erdogan: Venemaa peaks kehtestama Ukrainas ühepoolselt relvarahu

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles telefonikõnes Vene presidendile Vladimir Putinile, et üleskutsed rahule Ukrainas peaks kaasas käima ühepoolselt kehtestatud relvarahuga ning õiglase lahenduse visiooniga, vahendas Türgi uudisteagentuur Anadolu.

Kahe riigipea telefonikõne käigus arutati ka Türgi-Vene suhteid, eriti energiakandjate vallas ning Vene-Ukraina sõda ja olukorda Süürias. Erdogan kinnitas, et Türgi jätkab tööd, et muuta riik gaasitarnete keskuseks.

Bloomberg: Scholzi Ukraina relvatarnete poliitika on üha suurema surve all

Uudisteagentuuri Bloomberg teatel nõuavad Saksamaa poliitikud üha rohkem, et kantsler Olaf Scholz saadaks Ukrainale raskerelvastust. 

Rohelised ja Vaba Demokraatliku Partei (FDP) poliitikud nõuavad üha rohkem, et Saksamaa tarniks Ukrainale moodsaid tanke ja lahingumasinaid.

FDP poliitik Marcus Faber ütles, et Saksamaa peab kurssi muutma. 

"Saksamaa peaks alustama Ukraina vägede koolitamist, et nad saaksid kasutada tanki Leopard ning Marderi lahingumasinaid. On aeg varustada Ukrainat vähemalt Marderitega," ütles Faber uudisteagentuurile Bloomberg. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas kolmapäeval, et Prantsusmaa annetab Ukrainale AMX-10 RC lahingumasinad, mida võib sõjandusekspertide sõnul pidada ratastega kergtankiks. Samuti lubas Prantsusmaa anda Ukrainale Bastion soomukeid.

Ajaleht Frankfurter Allgemeine kirjutab, et AMX-10 RC saatmisega varjab Prantsusmaa ka oma Leclerci tankide kehva seisukorda. Prantsusmaa lõpetas nende tootmise 2008. aastal. Prantsuse armee tugineb üha rohkem kergematele sõjamasinatele. Sõjaeksperdi Jean-Dominique Merchet ütles, et Prantsuse armee käsutusse on jäänud ainult 226 Leclerci tanki. Puudus on ka varuosadest. Seetõttu soovib Pariis, et Berliin saadaks Ukrainale raskerelvastust.

Esimesed Vene vägede seas sõdinud Wagneri vangsõdurid said neljapäeval vabadusse

Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožin teatas, et esimesed Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu raames Ukrainas kuus kuud võidelnud mehed said neljapäeval amnestia ja seega vabaks, teatas Ria Novosti.

Prigožini sõnul said amnestia paar tosinat vangsõdurit. Ria Novosti toob esile, et vangsõdurid said oma teenistuse ajal ka palka, kuid vähem kui vabatahtlikud.

Wagneri grupeeringu asutaja sõnul on amnestia saanud inimeste seas neid, kes sattusid vanglasse vaid kogemata oma loomuse tõttu, kuna nad ei suutnud Prigožini sõnul taluda rahulikku elu ja sattusid seetõttu pahandustesse.

Ria Novosti väitel tahavad paljud amnestia saanud vangid naasta sõtta ja ühineda Wagneri grupiga tavaliste palgasõduritena.

Ukraina võimud on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Wagneri grupeeringu sõjalise taktika hulka kuulub värskelt värvatud sõdurite inimlainetena rünnakule saatmine. See taktika tekitab vangsõdurite seas erakordselt suure hukkunute arvu.

Ria Novosti uudisklipis oli näha paarkümmend meest. Prigožin ei maininud, kui paljud vanglatest värvatud sõdureid lahingute käigus hukkusid.

Zaporižžja oblastis okupeeritud Melitopolis oli öösel teateid plahvatustest

Venemaa okupatsioonivõimude poolt ametisse pandud Zaporižžja oblasti okupatsiooniadministratsiooni liige Vladimir Rogov teatas kolmapäeva hilisõhtul, et Melitopolis oli linna kaguosas ja eeslinnades kuulda plahvatusi. Rogovi väitel käivitus õhutõrje, vahendas The Kyiv Independent.

Krimmi võimude teatel tulistas õhutõrje öösel alla Ukraina droone

Nižnehirski küla elanikud teatasid allikate sõnul, et öösel toimusid nende küla lähistel plahvatused. Kohalike okupatsioonivõimude teatel tulistas Vene õhutõrje alla Ukraina lõhkeainetega täidetud ründedrooni, vahendas Ukrainska Pravda.

60 protsenti Bahmuti linnast on lahingute käigus hävinud

Donetski oblasti sõjalise administratsiooni juht Pavlo Kõrõlenko teatas Ukraina televisioonis, et Vene väed on Bahmuti linna piirest tagasi löödud. Kõrõlenko sõnul on lahingute ja pommitamise käigus Bahmuti linnast üle 60 protsendi hävinud, vahendas Ukrainska Pravda.

Administratsioonijuhi kinnitusel hukkusid Vene suurtükitule tõttu linnas viimase ööpäeva jooksul kaks tsiviilisikust naist.

Patriarh Kirill kutsus Ukrainas jõulurahu kehtestama

Vene õigeusu kiriku juht, patriarh Kirill kutsus kõiki üles Ukrainas jõuluvaherahu kehtestama. Vene õigeusu kirik tähistab jõule 7. jaanuaril, vahendas The Kyiv Independent. 

Patriarh Kirill on varem järjepidevalt avaldanud toetust Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas. 

Norra annetab Ukrainale 10 000 suurtükimürsku

Norra kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Norra annetab Ukrainale 10 000 suurtükimürsku. Neid on võimalik kasutada M109 haubitsatega, mille Norra annetas Ukrainale varem. Mürsud võetakse Norra kaitseväe ladudest ning enne annetamist tehti põhjalikud hinnangud annetamise tagajärgede kohta riiklikule sõjalisele valmisolekule.

"Sellised suurtükimürsud on Ukraina kaitsele väga kasulikud ning Euroopa ja Norra julgeoleku jaoks on oluline, et Ukrainal õnnestuks Venemaa rünnakule vastu seista," ütles Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram.

Ukraina õhutõrje tulistas alla Vene Su-25 hävituslennuki, Ka-52 kopteri ja Orlan-10 drooni

Ukraina õhuvägi teatas, et kolmapäeva pärastlõuna jooksul tulistas Ukraina õhutõrje alla ühe Vene Su-25 hävituslennuki, ühe Ka-52 kopteri ja ühe Orlan-10 drooni.

Ukraina väiteid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.

ISW: juhul kui Venemaa kasutab Iraani droone Ukraina vastu samas tempos, siis kulub neil kevadeks üle 1700 drooni

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma regulaarses rindeülevaates, et kui Vene väed kasutavad Iraani päritolu droone sama aktiivselt nagu 2022. aasta sügis-talvel, siis kulub Venemaal 2023. aasta maikuuks 1750 drooni.

Mõttekoja hinnangul näitab Venemaa tihe droonikasutus Ukraina taristu vastu muu relvastuse varude vähenemist. ISW analüütikud arvavad, et Venemaa tahab oma sõjalisi sidemeid Iraaniga tugevdada.

ISW: Makijivka rünnak tekitab Vene sõjablogijates siiani pahameelt Vene kaitseministeeriumi vastu

Mõttekoja ISW sõnul on Ukraina aastavahetusel tehtud rünnak Makijivkale siiani Vene sõjablogijate seas tekitamas elavat arutelu ning tugevat kriitikat Vene kaitseministeeriumi suhtes.

Vene sõjablogijaid häirib Vene kaitseministeeriumi väide, nagu oleks Makijivka rünnakus süüdi seal olnud mobiliseeritud sõdurid ise, kes kasutasid mobiiltelefone, mis võimaldas nende asukoha tuvastada.

Sõjablogijad rõhutavad, et süüdi pole mitte mobiiltelefoni kasutamine, vaid üksuse vastutavate ohvitseride hooletus. Paljud sõjablogijad rõhutasid, et mobiiltelefonide kasutamine 21. sajandil rindejoonel on vältimatu ning nende kasutamise keelamine on ette luhtunud üritus.

Vene kaitseministeeriumi kriitika keskmes on hinnang, et Vene sõjaline juhtkond on ebapädev ning ei mõista, millistes tingimustes tavaline sõdur tegutseb ja võitleb.

ISW hinnangul ei suuda Venemaa ainult mobiliseeritud meestest koosnevaid üksuseid lahingvõimeliseks muuta. Mõttekoja sõnul süvendavad probleemi samade üksuste mobiliseeritud ohvitserid, kel puudub otsene lahingukogemus.

Biden kinnitas, et USA saadab Ukrainale Bradley lahingumasinaid

Reutersi teatel kinnitas USA president Joe Biden ajakirjanike küsimustele vastates, et USA saadab Ukrainale Bradley lahingumasinaid. Bloomberg teatas detsembri lõpus, et USA kaalub Bradley lahingumasinate saatmist Ukrainale.

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu koordinaator John Kirby teatas kolmapäeval, et USA annab peatselt teada uuest relvaabi paketist Ukrainale. The Washington Post teatas, et sellest antakse teada juba sel nädalal.

Kirby sõnul antakse Ukrainale muuhulgas täiendavaid HIMARS-i mitmikraketiheitjaid, vahendas The Kyiv Independent.

Kaks USA ametnikku ütlesid neljapäeval, et Washington saadab Ukrainale umbes 50 Bradley lahingumasinat, vahendas Reuters.

WP: USA ei saada Ukrainale palju hooldust nõudvaid Abramsi tanke

USA valitsus ei kavatse saata Ukrainale Abramsi tanke, kuna need nõuavad suures koguses kütust ja neid on keeruline hooldada. Üks Abramsi tank kaalub 55 tonni. Bradley lahingumasinad kaaluvad ainult 28 tonni, vahendas Washington Post.

Briti luure: Venemaa kaugpommitajate hajutamine Ukrainast eemale suurendab nende hoolduskulusid

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates välja, et Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov väitis 27. detsembril, et Venemaa on oma kaugmaa Tu-95 raskepommitajad ja Tu-22M3 pommitajad saatnud Vene Kaug-Itta.

Venemaa saatis tõenäoliselt pommitajad Ukrainast kaugemale, kuna 5. ja 26. detsembril rünnati Engelsi sõjalennuvälja.

Vene kaugpommitajad suudavad välja tulistada tiibrakette, mille lennuulatus on kuni 5000 kilomeetrit, seega suudavad nad ka Ukrainast kaugemal asudes riiki pommitada. Sellegipoolest hindavad britid, et hajutamise tõttu suurenevad pommitajate hoolduskulud ja lüheneb lennukikerede eluiga.

Zelenski: Vene agressioon tuleb peatada juba sel aastal

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas oma kolmapäeva õhtul tehtud videopöördumises, et Vene agressioon Ukraina vastu tuleb juba sel aastal peatada. Seetõttu ei tohi Zelenski sõnul lükata edasi kaitsevõime andmist Ukrainale, mis aitaks Ukrainal Venemaad kiiremini alistada.

Zelenski sõnul vajab Ukraina moodsaid lääneriikide päritolu soomusmasinaid ja tanke. Ukraina president tervitas Prantsusmaa otsust anda Ukrainale AMX-10 RC lahingumasinad. Ukraina president kinnitas, et Vene üksused on Bahmuti linna piirest tagasi löödud.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 810 sõdurit ja 12 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

 

- elavjõud umbes 109 720 (võrdlus eelmise päevaga + 810);

- tankid 3041 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 6108 (+2);

- lennukid 284 (+1);

- kopterid 271 (+1);

- suurtükisüsteemid 2051 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 426 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 215 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1844 (+2);

- tiibraketid 723 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4759 (+14);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 182 (+1).

 

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: CNN/ISW/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: