"Projekt on eelarenduse etapis olnud Eesti Energia omanduses, ent tegevus on tänaseks eelarenduse faasist väljunud ning teostatakse mahukaid keskkonna- ja tehnoloogiauuringuid, mistõttu on otstarbekas tõsta Liivi lahe projektiga seotud varad ja õigused eraldiseisvasse juriidilisse kehasse," ütles rahandusminister Annely Akkermann pressiteates.

"Sarnane jagunemine toimus näiteks ka 2020. aastal Tootsi tuulepargi projekti puhul," lisas Akkermann. Detsembris rääkis Akkermann, et Liivi projekti eraldamise järel on võimalik see anda Enefit Greenile.

Liivi lahe meretuulepargi arendusprojekt on tänaseks kõige kaugemale jõudnud avamere tuuleparkide arendusprojekt Balti riikides. Järgmised olulisimad projektitegevused on keskkonnamõju hindamine ja uuringute läbiviimine aastaks 2024 ning riigi eriplaneering võrguühenduse rajamine aastaks 2026.

Planeeritud Liivi meretuulepargi võimsus jääb vahemikku üks kuni kaks gigavatti. Valmides võiks park toota aastas kuni kaheksa teravatt-tundi elektrit.

Riigi osalusega äriühingu jagunemise otsustamiseks on riigivaraseaduse alusel vajalik valitsuse volitus. Jagunemise tulemusena antakse osa aktsiaseltsi varast koos kõikide vara omamisega kaasnevate õiguste ja kohustustega üle asutatavale uuele äriühingule, mille ainuaktsionäriks jääb Eesti Energia AS. Antud lahendus võimaldab ka efektiivsemalt kasutada kaasrahastuse võimalusi ja kaasata projekti arendamisse partnereid.

Eesti Energia on riigi ainuosalusega energeetikasektoris tegutsev äriühing, mille üheks oluliseks tegevusalaks on taastuvenergia tootmine. Ettevõtte nõukogu poolt kinnitatud strateegia näeb ette, et 2026. aastal moodustab taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elekter Eesti Energia elektritoodangust 62 protsenti. Ka 2022. aastal kinnitatud omaniku ootused aktsiaseltsile näevad ette taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu suurendamise. Suurim kasv viidatud eesmärgi saavutamiseks tuleb tuuleenergiast.