Ekspert: kaasav haridus vajab õnnestumiseks rohkem ressurssi

Koolilaps
Koolilaps Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eelmisel nädalal kooskõlastusele saadetud uued riiklikud õppekavad kaasava hariduse põhimõtetes murranguid ei too, küll aga on seal tehtud erivajadusega õpilase vaatest tehnilisi muudatusi, ütles haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.

"Õppekava uuendused ei too kaasa pöördelisi muutusi kaasava hariduse põhimõtetes. Võiks muidugi küsida, kas oleks ehk aeg eraldiseisva õppekava ehk lihtsustatud õppekava riiklikust kehtestamisest loobuda. Hetkel jääb see ikka alles riiklikuna, kuid ilmselt järgmiste muudatuste laines oleks kohane küsida, kas võiks liikuda edasi rohkem individuaalsete õppekavade ja õpiradade suunas," rääkis Rakaselg ERR-ile võimalikest arengutest Eesti hariduskorralduses.

Rakaselja sõnul on kaasava hariduse põhimõtete juurutamine Eestis hästi edenenud. "Kui vaadata n-ö suurte arvude pealt, kuidas kaasamine on edenenud, siis tuleb tunnistada, et püsiv trend on nähtav ja kergelt optimistlik. Niinimetatud tavakooli tavaklassi kaasatute hulk liigub õiges suunas ja ka erikoolide õpilaste arv väheneb enam-vähem samas proportsioonis tavakoolide juurde loodavate eriklassidega," sõnas Rakaselg.

Erikoolides õppijate osakaal on tema sõnul jõudnud enam-vähem 1990-ndate alguse tasemele tagasi. "Siin teeb pildi statistilisemat segasemaks ka igati tervitatav asjaolu, kus kooli õpilaskond on mitmes kohas muutunud väga heterogeenseks ning on keeruline väita, kas tegu ongi eri- või tavakooliga. Sama kooli sees on eri õppekorraldusi, kuid mis kõige olulisem – kõik õpilased on osa koolist ja igale õpilasele püütakse anda just temale sobivas vormis õpet," selgitas Rakaselg.

Murekohad on aga pahatihti just sisus ja igapäevases korralduses, märkis ta. "Kellegi füüsiline ümberpaiknemine ei tähenda veel kaasamist ja sisulise ehk mõtestatud kaasamiseni jõudmises on mitmes kohas veel pingutusi vaja teha," märkis Rakaselg.

Haritumad pooldavad kaasavat haridust

Eri uuringutest tulnud välja, et kaasava hariduse suhtes ollakse Eestis pigem optimistlikult meelestatud. "Kaasava hariduse ideed kui sellist on ka võimatu vaidlustada ilma, et seaksime kahtluse alla inimõigused. Kui aga praktilisele tasandile minna, siis on arusaadav, et siin on mitmesuguseid arvamusi. 2016. aastal tehtud uuringust ilmnes, et Eesti õpetajatest olid kaasavat haridust pigem pooldavaid 70 protsenti, umbes viiendik on selle osas aga skeptilised. Samuti tuli selgelt välja, et kõige enam skeptikuid on erikoolide õpetajate seas," rääkis Rakaselg.

Kuidas suhtub kaasavasse haridusse laiem avalikkus, pole Eestis aga sügavuti uuritud. "Teiste riikide andmed kalduvad näitama aga seda, et tavapärasest erinevaid inimesi on valmis enda kõrval nägema eelkõige need inimesed, kes tunnevad end teisteski teemades kindlamalt. Olgu selle kindluse taga siis keskmisest kõrgem haridustase või sotsiaalmajanduslik staatus. Mis on aga huvitav teiste riikide lapsi puudutavatest uuringutest – kui noorel on sõprade hulgas kasvõi üks erivajadusega kaaslane, ei suudeta mõista, miks üldse peaks erivajadusega õppija õppima kusagil mujal," sõnas Rakaselg.

Samas nõustub Rakaselg haridusminister Tõnis Lukasega, et kaasava hariduse rakendamisega on Eestis hetkeolukord ebaühtlane. "Meil on olukordi, kus õpetaja jäetakse klassis täiesti üksi, pakkumata tugispetsialisti tuge või abiõpetaja näol lisaressurssi. Ja kahjuks nimetatakse seda küüniliselt kaasavaks hariduseks. Sarnaseid märke on ka teistes riikides olnud, kus riigilt suurima võimaliku toetuse taotlemiseks ollakse valmis veel vaeva nägema, kuid praktikas ei jõua see õpilasega kaasa. See panebki õpetaja väga keerulisse seisu, mida ei tohiks aga juhtuda," lausus Rakaselg.

Riigi rahastus oluline

Ta ei alahinda ka riigi rahalist panust. "See on äärmiselt oluline. Riik on siin ka tublisti panustanud, olgu selleks kümnetesse miljonitesse ulatuvad koolitusvõimalused või ka koolikeskkonda suunatud väikelahenduste finantseeringud. Õpetaja töökoormus, tema ümber oleva turvavõrk, mis aitab iga õpilaseni jõuda – see on suur küsimus. Õpetaja, õpilase ja lapsevanema vaates on aga kõige olulisem just see, mis toimub igapäevaselt klassis ja koolis. Õpetajate töötasu, abiõpetajate palkamise võimalus – need on kindlasti esimesed kohad, milleks oleks vaja senisest enamat ressurssi," sõnas Rakaselg.

Eesti trendidest kaasavas hariduses saab täpsemalt rääkida järgmisel talvel, kui peaks valmima Tartu Ülikooli kaasava hariduse korralduse hetkeseisu kajastav uuring.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: