Lahingute keskpunktis olevad Soledar ja Bahmut on Ukraina mõistes väikesed külad, mis on aga tähtsad eelkõige Kramatorski ja Slovjanski kaitsmiseks.

"Iseenesest ei ole ei Soledaril ega Bahmutil erilist operatiiv-strateegilist tähtsust, nii nagu ka Lõssõtšanskil ja Severodonetskil, mis on suuremad linnad, mille pärast võideldi terve kevad. Nüüd on ka kogu sügis ja talv võideldud nii Bahmuti kui ka Soledari pärast. Iseenesest nende langemine, kui see peaks toimuma, ei muuda strateegilises plaanis midagi, nii nagu ei muutnud ka Lõssõtšanski ja Severodonetski langemine," kommenteeris reservkolonelleitnant Leo Kunnas.

"Ukraina idarinde juhataja ütles täna just välja, et isegi kui venelased peaksid Soledari all võidu saama, siis see kujuneb nende jaoks Pyrrhose võiduks. Nii et selles mõttes, jah, tundub, et ukrainlased peavad seal praegu kurnamislahinguid," sõnas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik.

Kuigi Vene pool on püüdnud ka Bahmutit sisse piirata, ollakse ekspertide arvates sellest veel väga kaugel. Venemaal pole piisavalt sõdureid ja sõjatehnikat.

"Venemaa reaalne võimekus uut pealetungi alustada tekib kevadeks, mitte enne, kui Venemaa suudab plaanipäraselt oma sõjarelvajõude suurendada. Praegusel hetkel mingi suurema pealetungi võimalust ma veel ei näe," rääkis Kunnas.

"Jah, Venemaa kindlasti unistab suurest rünnakust ja ma arvan, et Venemaa sõjaväejuhtkond on ka president Putinile lubanud, et suurrünnak mingil hetkel tuleb. See oli tõenäoliselt hind Hersonist ja Dnipro jõe paremkaldalt lahkumisest, aga mina ei näe, et neil see ressurss ilma arvestatava uue mobilisatsioonilaineta kusagil oleks," rääkis Kannik.

Lahingutes Soledari pärast on mõlemad pooled kandnud raskeid kaotusi.

Võitlevad pooled peavad oluliseks linnaaluste soolakaevanduste endale saamist, mis võimaldaks jätkata pikalt partisanivõitlust. Pole teada, kelle käes kaevandused praegu on.