Sotsid võtavad ERJK volituste laiendamise initsiatiivi enda kätte

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) soovib toppama jäänud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) volituste laiendamiseni jõuda enne valimisi. Ministri sõnul võiks esmajärjekorras teha ära need muudatused, kus koalitsioonil vaidluskohti ei ole.
Läänemetsa sõnul tegi ta neljapäeval valitsuskabinetile ettepaneku seadusemuudatused enne valimisi vastu võtta ning esmaspäevaks esitab ta koalitsiooninõukogule ettepaneku nende punktide osas, kus erakonnad võiksid leida ühisosa.
Justiitsministeerium saatis ERJK uurimisvolituste laiendamise eelnõu kooskõlastusringile lõppenud aasta mais. Seadusemuudatusega loodaks õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldataks kutsuda inimesi ERJK ametiruumidesse ning kohaldada sunniraha ilmumata jätmise korral.
"Minu ettepanek oli, et justiitsminister võiks vaadata Maris Lauri väljatöötatud eelnõud selle pilguga, et need kohad, kus on suured vaidlusküsimused – näiteks sellised asjad, mis puudutavad sidusorganisatsioone, võib-olla seal pole võimalik kiiresti kokku leppida – need asjad võetakse pärast hiljem ette," ütles Läänemets.
Kuna Isamaa eelnõud praegusel kujul ei toeta, pakkus Läänemets koalitsioonipartneritele, et sotsid valmistavad ette muudatused nendes punktides, kus vaidluskohta ei ole.
"Seadus juba täna ütleb, mida ERJK peab tegema, aga mure on selles, et need paragrahvid on natuke poolikult tehtud. Näiteks võib ERJK kolmandatelt osapooltelt informatsiooni heatahtlikult küsida, aga kellelgi pole kohustust seda anda," rääkis Läänemets.
Valitsuses ettepaneku taas päevakorda toomisele keegi vastu ei olnud. "Põhimõtet toetati. Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond on varem deklareerinud, et oleme valmis olemasoleva eelnõu ära hääletama riigikogus, meil seal ühtegi küsimust ei ole," ütles Läänemets.
"Meie hea meelega seadustaks kõik, mis seal sees on, kohe ära. Need on väga mõistlikud asjad ja võib-olla isegi liiga vähe. Aga hea, kui midagigi teha saaks. See sama pool rehkendust juba annab väga palju volitusi ja võimalusi juurde rahastust kontrollida," rääkis Läänemets.
Kõige olulisem muudatus, mis tuleks Läänemetsa sõnul ellu viia, oleks võimalus küsida dokumente kolmandatelt osapooltelt. "Ja kui ei anta seda infot, siis peab olema mingisugune sanktsioon, mingisuguse sunni kehtestamine. Neid asju täna üldse ei ole," kirjeldas Läänemets.
Toimetaja: Barbara Oja