Kui Benjamin Netanyahu taaskord võimule sai, jahmatas kõiki, milleks kõigeks ta selle nimel valmis oli. Peamiselt keskendus tähelepanu tol hetkel aga kahele käremeelsele ministrile, Bezalel Smotrichile ja Itamar Ben Gvirile. Nüüd hakkavad tähelepanu pälvima aga uue valitsuse esimesed sise- ja välispoliitilised pingutused.

"Me revideerime oma välissuhteid, meie häält hakatakse maailmas kuulma. Selja küürutamise ja rahvusvahelise kogukonna diktaadile allumise asemel tõstame me uhkelt esile oma huvid Iisraeli riigi ja Iisraeli maana," ütles Netanyahu.

Sisepoliitikas toimub eeskätt see, mida valitsus ise nimetab justiitsreformiks, valitsuse kriitikud aga demokraatia lämmatamiseks. Uus justiitsminister Jariv Levin kuulutas välja määruse, mis oluliselt piirab ülemkohtu volitusi.

Mis Brasiilia eelmisel presidendil Jair Bolsonarol ei õnnestunud, selle on Benjamin Netanyahu Iisraelis tasa ja targu teoks teinud, liigutades Iisraeli samasse suunda, kuhu Ungari ja Poola juba ees lähevad. Netanyahu enda sõnul oli reformi vaja, sest viimasel ajal peamiselt vasakpoolsete vaadetega ülemkohtunike kätte oli koondunud liiga suur võim.

Kriitikute meelest aga tahab valitsus lihtsalt välistada kontrolli enda üle, välistada igasugused õiguslikud takistused uusasunduste rajamise teelt ning piirata vähemusrühmade võimalusi enda eest seista. Netanyahu isiklikult aga saab kergesti lõpu teha talle palju peavalu tekitavale korruptsioonijuurdlusele.

Lühidalt seisneb reform selles, et kui praegu on üheksaliikmelises ülemkohtus kolm valitsuskoalitsiooni määratud kohtunikku, siis edaspidi hakkab neid olema viis, mis annab neile kohtus selge ülekaalu. Samuti saab Knesset õiguse uuesti vastu võtta ülemkohtu tühistatud seadusi.

Poliitikud ja õiguseksperdid kogu maailmas on juba väljendanud seisukohta, et uus reform on sisuliselt Iisraeli sõltumatu kohtusüsteemi surm.

"Uue justiitsministri programmi eesmärk pole õigussüsteemi parandada. Kavas on see süsteem hävitada saatusliku löögiga kohtunike iseseisvuse ja nende võimekuse pihta avalikkust ustavalt teenida. Plaani eesmärk on seega muuta riigi demokraatlikku olemust täiesti ettearvamatute tagajärgedega. Härra minister, nii need asjad ei käi," lausus Iisraeli ülemkohtu eesistuja Esther Hayut.

Välispoliitiliselt on aga karta, et kuigi uus valitsus ei hakka tegutsema otseselt Kremli-meelselt, selle välistab juba kas või vajadus Washingtoniga hästi läbi saada, väheneb ometigi võib kaob hoopiski toetus Ukrainale ning kriitika Venemaa pihta. Esiteks seepärast, et Netanyahu uus valitsus tahab Venemaaga läbi saada ning teisalt ka seetõttu, et Venemaa vastased sanktsioonid ei tekitaks pretsedenti, mida hiljem on võimalik kasutada Iisraeli enda vastu.