Karis ütles, et tal oli valus lugeda hiljuti Võrumaa Teataja pealkirja "Riigikaitse küsimustes rahval sõna pole".

"Mina ei ole sellega nõus. Julgeolek ei tohi muutuda teemaks, millega saab põhjendada kõike ja mille ümber arutelusid ei või pidada. Vastupidi, mida tõsisema teemaga meie ühiskonna jaoks on tegemist, seda rohkem tuleb asju selgitada ja arutada," lausus Karis.

Riigikaitse kõrgema juhina kinnitas Karis, et Nursipalu harjutusvälja arendamine suurendab meie kõigi julgeolekut, see on vajalik eeskätt Eesti enda kaitseväele ja kaitseliidule.

"Meie endi vägede hea ettevalmistus ja liitlaste kohalolek on oluline meile kõigile, sest alternatiivid oleksid Eesti rahvale ainult halvad. Venemaa jääb meie naabriks ja Venemaa on tõestanud, et ta on suurim julgeolekuoht Euroopas. Ma olen kindel, et enamus Eesti inimesi mõistab vajadust teha pingutusi, et tugevdada meie kaitset, liitlaste vastuvõtmise võimet ja sealhulgas parandada kaitseväe harjutusvõimalusi, " ütles president Karis.

Riigipea sõnul saab Eestis ühiskonna toetus riigikaitsele põhineda usaldusel ning mõistagi on rahval siin sõnaõigus, omavalitsused ja kogukonnad tuleb kaasata otsuste kujundamisse.

Riigipea meenutas rahvaalgatust, millega koguti 11 590 allkirja Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu. Riigikogu juhatus saatis selle arutamiseks riigikaitsekomisjonile, kes peab õigemaks, et arutelu korraldaks märtsi alguses valitav parlamendi järgmine koosseis.

"Just Riigikogu riigikaitsekomisjon võiks olla parlamentaarses riigis kohaks, kus otsitakse riigikaitse küsimustes lahendusi ja vajadusel lepitust," ütles Karis.

"Olukorrad, kui osad inimesed ja kogukonnad peavad kandma suuremat koormat, et meie kõigi julgeolek paraneks, nõuavad erilisi pingutusi, et usaldust luua ja hoida. Selleks ei ole lihtsat rohtu, vaid ainult igapäevane kannatlik töö, mis seisneb kaasamises ja lahenduste leidmises. See tähendab ka poliitikute julgust tegeleda ebameeldivate ja "laetud" teemadega, isegi valimiste eel," lisas ta.

Riigipea vahendas Võrus kaitseministeeriumi esindajate kinnitust, et harjutusvälja laiendamisest mõjutatud kodu- ja maaomanikega leitakse individuaalselt sobivad lahendused ning lisas, et riik peab hoolt kandma, et kõik puudutatud pered saaksid enda soovi kohase samaväärse elukoha. Selleks on praeguses seadusruumis kõik võimalused olemas. Samuti toetab riik mõjude leevendamiseks omavalitsuste investeeringuid elukeskkonna parendamiseks ja plaanib tõsta valdadele makstavat häiringu tasu.

"Loodan, et kõik need lubadused jäävad kehtima, need tuleb omavalitsuste ja kogukonnaga läbi rääkida. Kui riik midagi lubab, peab riik seda ka täitma," ütles Karis. "Harjutusvälja laiendamisega seotud mõjusid kohalikule kogukonnale tuleb võimalikult palju leevendada ja leida individuaalsed lahendused. Riik peab olema valmis seda tegema ja panustama kohaliku elukeskkonna edendamisse."

Karise sõnul tuleb selleks arutada erinevaid lahendusi, ka näiteks Valga-Võru raudtee renoveerimist ja seal rongiliikluse taasavamist.

Meie lähinaabrid Läti ja Leedu on samuti märkimisväärselt laiendamas oma kaitsevägede väljaõppevõimalusi ning loomas selleks uusi harjutusvälju.

"Kogu Balti piirkond seisab silmitsi vältimatu vajadusega panna rohkem vahendeid oma kaitsevõime tõstmisele," sõnas Eesti riigipea. "Olen veendunud, et me kõik peame liikuma oma riigikaitse arendamisega edasi kiirendatud tempos."