Vene välisministeeriumi teatel on Eesti riigi juhtkond viimastel aastatel sihipäraselt hävitanud suhteid Venemaaga. Viimaseks sammuks nimetati Eesti otsust saata riigist välja 13 Vene diplomaati ja kaheksa tehnilist töötajat.

Vastuseks Eestile otsustas Venemaa alandada mõlema riigi diplomaatilise esindaja taset ajutiseks asjuriks. Kogu vastutuse sellise olukorra kujunemise eest paneb Venemaa täielikult Eesti poolele.

Ajutise asjuri tasemele diplomaatiliste suhete alandamine tähendab seda, et Venemaa kutsub ka ise oma suursaadiku Vladimir Lipajevi tagasi. 

Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogul viibiv Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et kutsub üles Euroopa Liidu riike diplomaatilistes suhetes Venemaaga järgima pariteetsuse põhimõtet, mille järgi oleks diplomaatide arv vastavalt mõlemas riigis võrdne.

"Eesti ei tagane oma pariteetsuse põhimõttest, mille me oleme Vene Föderatsioonile teatavaks teinud," ütles Reinsalu.

Laidre: mind ei saadeta välja

Suursaadik Margus Laidre rääkis ERR-ile, et tema ja saatkonna asejuht (Jana Vanamölder - toim) kutsuti esmaspäeval välja Vene välisministeeriumisse.

"Kohtusime Euroopa teise osakonna kolleegidega, kes andsid meile üle noodi. Selle noodi sisuks oli, et Eesti on hakanud ajama vaenulikku poliitikat Venemaa vastu, see on osa Eesti ametlikust poliitikast ja üheks selleks väljenduseks on ka Eesti poolne soov radikaalselt vähendada Vene saatkonna personali Tallinnas. Ja vastusammuna sellele käigule on Venemaa valitsus otsustanud alandada diplomaatilist suhtlemise taset ja sellega seoses paluvad Eesti saadikul Moskvast lahkuda. Ja samuti lahkub ka Vene saadik Tallinnast," selgitas Laidre.

Ta lisas, et teda ei saadetud Venemaalt välja, vaid paluti lahkuda 7. veebruariks.

Praegu on Eesti Moskva saatkonna töötajate nimekirjas seitse inimest. Lisaks suursaadik Laidrele saatkonna asejuht Jana Vanamölder, pressidiplomaat Kirsti Viljamaa, konsulaartalituse direktor Tarmo Punnik, konsul Laura Lilleväli, konsul Rasmus Miller ja sekretär Marina Grigorjeva.

Kas keegi saatkonna töötajatest võtab üle ajutise asjuri töö või saadetakse Tallinnast uus inimene, selgub lähiajal. Sama otsuse peab tegema ka Venemaa saatkond Tallinnas.

Margus Laidre on olnud Eesti suursaadik Moskvas 2018. aasta oktoobrist. Venemaa saadik Eestis Vladimir Lipajev alustas tööd mullu veebruaris vahetult enne Ukraina sõda.

Esmaspäeval teatas ka Läti välisminister Edgars Rinkevics, et seoses jätkuva jõhkra Venemaa agressiooniga Ukraina vastu ja solidaarsusest Eesti vastu langetab Läti diplomaatiliste suhete taset Venemaaga alates 24. veebruarist, nõudes Venemaalt vastavalt tegutsemist.

Eesti valitsus otsustas eelmisel neljapäeval 113 miljoni väärtuses sõjalise abi andmise Ukrainale, mis on seni suurim Eesti antud abipakett. Abi sisaldab kaudtule- ja tankitõrjerelvi ning ka laskemoona. Kokku suurenes Eesti sõjaline abi Ukrainale sellega 370 miljoni euroni ehk veidi enam kui ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Eesti suursaadikud Moskvas

1992–1995 Jüri Kahn
1995–1999 Mart Helme
1999–2001 Tiit Matsulevitš
2001–2005 Karin Jaani
2005–2008 Marina Kaljurand
2008–2012 Simmu Tiik
2012–2015 Jüri Luik
2015–2018 Arti Hilpus
2018– Margus Laidre

Venemaa suursaadikud Tallinnas

1992–1997 Aleksandr Trofimov
1997–2000 Aleksei Gluhhov
2001–2006 Konstantin Provalov
2006–2010 Nikolai Uspenski
2010–2015 Juri Merzljakov
2015–2022 Aleksandr Petrov
2022– Vladimir Lipajev