"Tankil Leopard 2 on hea maine kõikjal maailmas ja seda õigusega. Selles on hästi tasakaalus tulejõud, liikumisomadused ning soomuskaitse. Briti tankidel on tugev soomus, teiste riikide omad on väga kiired. Leopardil on need kaks tasakaalus ja ta suudab kõike," rääkis Münsteris asuva Saksa tankimuuseumi direktor Ralf Raths Tagesschaule.

Leopardi süsteemid on usaldusväärsed ning seda tanki saab lihtsalt ja kiiresti hooldada ning remontida, mis on sõjaolukorras väga oluline.

Leopardil on erinevaid kütuseid kasutada suutev diiselmootor, aga USA Abramsitel gaasiturbiinmootor, kuid muidu on nad peaaegu samasuguse kontseptsiooniga. Briti tank Challenger on aga märksa tugevama soomusega, sarnanedes rohkem liikuva kindlusega.

Leopardi ning ka teisi lääneriikide valmistatud tanke – Abramseid ja Prantsuse Leclerce – eristab varasematest tankidest see, et need suudavad oma suurtükist tulistada ja tabada mitme kilomeetri kauguselt ka siis, kui nad liiguvad täiskiirusel ning teha seda ka siis, kui nad liiguvad tagurpidi.

Nõukogude ajal konstrueeritud Vene kõige moodsamad tankid T-90 seda teha ei suuda ning seetõttu on nad lahingus kohmakamad.

Küsimusele, kas Leopard suudaks T-90 ühe lasuga kahjutuks teha, vastas Raths jaatavalt, kuid lisas, et sama oleks ka vastupidi, kui asjad läheks halvasti.

"Tankilahingud on väga dünaamilised ja surmavad. Soomus kaitseb mürsukildude ning jalaväe lahingumasinate suurtükitule eest. Aga kui kaks tanki kohtuvad, siis oleneb võitja sellest, kes esimesena tulistada jõuab. Me näeme seda ka Ukrainas. Näeksime ka seda, kuidas lääne tankid põlevad nagu seni oleme näinud Vene tanke," rääkis ekspert.

Tankid nõuavad saatemasinaid

Küsimusele, kuidas tankidega sõditakse, selgitas Raths, et tanke peaks olema korraga vähemalt kompanii või parem kui pataljoni jagu ehk kümme kuni 40 tanki. Samas ei liiguks tankid üksi, vaid neid saadaks rida muid sõjamasinaid, mis üksteist kaitseks.

Kindlasti peaks olema lahingusse kaasatud jalavägi soomukitel, mis saaks tanke kaitsta lähimaa lahingus. Tankide taga liiguks õhutõrje soomukid, mis kaitseks tanke õhust tulevate rünnakute vastu. Tankid annaksid täiendavat tuld oma suurtükkidest.

"See on lahingujuhtimise meistriklass. Aga peaaegu alati on vastasel ka sellele midagi vastu panna," märkis Raths.

Leopardide varustamise kohta ütles Raths, et diislikütust on Ukrainal alati ning kuna neil tankidel on peal 120-millimeetrised suurtükid, mis on NATO standard, siis peaks ka laskemoona jätkuma, kuna seda suudaks pakkuda paljud riigid. Ka see on Leopardi eelis Challengeri ees, millele valmistab laskemoona ainult Ühendkuningriik ise.

Varuosadega on siiski keerulisem ja tuleks arvestada, et umbes kolmandik tanke oleks pidevalt remondis või hoolduses. "Tank on väga keeruline relvasüsteem, millega kogu aeg midagi juhtub. Ilma hoolduseta lähevad nad rikki," rääkis Raths.

Siiski ei ole nende kasutama õppimine nii keeruline, kui aeg-ajalt püütakse näidata, tõdes ekspert. "Põhiline muutus on see, et nende meeskond koosneb neljast inimesest erinevalt ukrainlaste kolmest. Lisandub laadur. Tuleb protseduurid selgeks õppida, aga see ei ole raketiteadus," rääkis Raths.

"Ukrainlased on praegu Euroopa praktikud. Nad on leidlikud ja kiired. Ei tasuks liiga palju peituda külma sõja aegsete regulatsioonide taha," lisas ta.

Raths rääkis ka, et Leopardid ehitati külma sõja ajal, mitte sõjaks Ukrainas. Türklased ja Kanada on neid kasutanud vastavalt Süürias ja Afganistanis, aga erinevalt Abramsitest ei ole Leopardid kunagi olnud reaalses sõjaolukorras.

See toob endaga kaasa psühholoogilise probleemi, milleks ei pruugita Läänes valmis olla – need paljureklaamitud masinad võivad saada Ukrainas purustatud, tõdes ekspert. "Me ei ole korralikult teadvustanud, et Leopardid ei ole puutumatud ning ei too sõtta pööret. Nende mõju oleneb sellest, kui palju neid saadetaks Ukrainale," märkis ta.

Raths selgitas ka, et Ukrainale peaks ilmselt tarnima Leoparde 2-sid marginimega A4, mida on maailmas kasutusel umbes 1000. Saksamaa ise kasutab A6 ja A7 tüüpi tanke. Saksamaa ilmselt neid ei peaks Ukrainale tarnima, vaid pakkuma neid asenduseks riikidele, mis saadavad Ukrainale A4-sid.

Küsimusele, kui palju tanke Ukraina vajaks, viitas Raths Ukraina relvajõudude juhatajale Valeri Zalužnõile, kes on öelnud, et tema riik vajaks vähemalt 300 tanki ja soomukit.

Viitele kevadel saabuvast sulast ja sellega kaasnevast mudast, tõdes Raths, et see võib saada saatuslikuks ka 60-tonnistele ja 1500 hobujõuliste mootoritega Leopardidele. "See puudutab kõiki tanke, kaasa arvatud Vene omi. Tanke tuleb kasutada õigesti tankisõbralikul pinnasel. Kui tank upub mudasse, siis on järelikult tehtud järjest palju vigu," rääkis ta.